Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem. Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist. ERO peasekretär ja juhtivkomitee valitakse homme.
Rahvasteliidu diplomaatiline filosoofia kujutas endast murrangulist lahtiütlemist eelmise saja aasta põhimõtetest. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel, majandussanktsioonide rakendamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes ilmutasid sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Eestil on olnud juhtiv roll Alates ERO loomisest Iseseisvumisel muutuvad organisatsiooni tegevliikmed toetajaliikmeteks.
ERO peasekretäri Michael van Walti kinnitusel on endistest liikmetest vaid Eesti jätkanud organisatsiooni tegevuse aktiivset toetamist. ERO põhieesmärk on luua esindamata rahvastele ja vähemustele võimalus osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO töös. Samuti anda oma liikmetele Rahvaste liikmete suurus liitumiseks teiste organisatsioonidega. ERO 50 liiget esindavad sadat miljonit inimest.
Esmakordselt Eestis peetavale peaassambleele on finantsraskuste tõttu jäänud tulemata 11 delegatsiooni. Sirge lähtejoone tõmbamisel ei tohi rannajoone üldsuunast märkimisväärselt eemalduda ning sellest joonest Rahvaste liikmete suurus jäävad merealad peavad olema piisavalt maismaaga seotud, et neile kohaldada sisevete režiimi.
Sirget lähtejoont ei tõmmata mõõnapaljanditest ega mõõnapaljanditele, välja arvatud juhul, kui neile on ehitatud majakad või muud alaliselt veepinnast kõrgemal olevad rajatised, või erandina juhul, kui lähtejoone tõmbamine mõõnapaljanditest ja mõõnapaljanditele on rahvusvaheliselt üldtunnustatud.
Kui sirge lähtejoon on Vahendid meeste liikme suuruse suurendamiseks tõmmata lõike 1 kohaselt, võib lähtejoone määramisel arvesse võtta piirkonna erilisi majandushuve, mille tegelikku olemasolu ning olulisust tõendab nende pikaajaline järgimine. Sirge lähtejoone tõmbamist ei tohi riik kasutada viisil, mis lõikab teise riigi territoriaalmere ära avamerest või majandusvööndist.
Artikkel 8. Siseveed 1. Territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed moodustavad siseveed, välja arvatud IV osas ettenähtud juhtudel. Kui artikli 7 kohaselt tõmmatava sirge lähtejoone korral jäävad sisevete hulka ka alad, mis varem sinna ei kuulunud, kehtib sellistes vetes käesolevas konventsioonis ettenähtud rahumeelse läbisõidu õigus.
Artikkel 9. Jõesuudmed Kui jõgi suubub otse merre, on lähtejooneks üle jõesuudme tõmmatud sirgjoon, mis ühendab madalaima mõõnajoone järgi jõe kallastele märgitud punkte. Artikkel Lahed 1. Käesolevas artiklis käsitletakse lahtesid, mille rannikud kuuluvad ainult ühele riigile. Käesoleva konventsiooni tähenduses on laht rannajoone tugev liigestus, mis ulatub maismaasse niisuguses proportsioonis oma suudme laiusega, et hõlmab ka suletud veealasid ning moodustab enam kui lihtsalt rannajoone kõveruse.
Liigestust ei käsitata lahena, kui tema pindala ei ole sama suur või suurem kui poolringil, mille diameetriks on üle liigestuse suudme tõmmatud joon. Mõõtmisel loetakse liigestuse pindalaks piki selle rannajoont kulgeva kõige madalama mõõnajoone ja loodusliku lahesuudme mõõnamärkide vahele tõmmatud joone vahelist ala.
Kui saarte tõttu on liigestusel rohkem kui üks suue, võrdub poolringi diameeter kõiki suudmeid ületavate joonte pikkuste summaga. Selles liigestuses asuvaid saari käsitatakse liigestuse veeala osana. Kui lahe loodusliku suudme mõõnamärkide vahemaa on Rahvaste liikmete suurus 24 meremiili, tõmmatakse nende mõõnamärkide vahele sulgev joon ning sellest sissepoole jäävat veeala käsitatakse sisevetena.
Kui loodusliku suudme mõõnamärkide vahemaa ületab 24 meremiili, tõmmatakse lahes 24 meremiili lähtejoon selliselt, et lahe pindala oleks nii suur kui antud joone puhul võimalik. Eelmisi sätteid ei kohaldata nn ajaloolistele lahtedele ega juhtudele, millele kohaldatakse artiklis 7 käsitletud sirget lähtejoont.
Sadamad Territoriaalmere piiride määramise korral loetakse ranniku osaks ka kõige merepoolsem alaline sadamarajatis kui sadamasüsteemi osa.
Rannikust eemal asuvad rajatised ja tehissaared alaliste sadamarajatiste hulka ei kuulu. Reidid Laevade lastimiseks, lossimiseks ja ankurdamiseks kasutatavad reidid, mis osaliselt või täielikult asetsevad väljaspool territoriaalmere välispiiri, arvatakse territoriaalmere hulka.
Mõõnapaljandid 1. Mõõnapaljandid on veega ümbritsetud looduslikud maatükid, mis mõõna ajal ulatuvad veest välja, kuid tõusu ajal on üle ujutatud.
Kui mõõnapaljand või osa sellest asetseb maismaast või saarest kaugusel, mis ei ületa territoriaalmere laiust, võib seda kasutada territoriaalmere laiuse mõõtmisel lähtejoonena. Kui mõõnapaljand asetseb maismaast või saarest kaugusel, mis ületab territoriaalmere laiuse, puudub tal oma territoriaalmeri.
Lähtejoonte määramise meetodi Rahvaste liikmete suurus Rannikuriik võib lähtejooned määrata eelmistes artiklites esitatud mis tahes meetodil, lähtudes selle sobivusest eri tingimustes. Territoriaalmere piiride määramine vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide vahel Kui kahe riigi rannikud asetsevad vastastikku või üksteise kõrval ja riikidevahelises lepingus ei nähta ette teisiti, ei ole kummalgi riigil õigust laiendada oma territoriaalmerd kaugemale keskjoonest, mille iga punkt asub võrdsel kaugusel lähimatest punktidest lähtejoontel, millest need kaks riiki oma territoriaalmere laiust mõõdavad.
Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui ajalooliste või muude eriliste asjaolude tõttu on vaja nende riikide territoriaalmere piirid määrata käesolevas artiklis nimetatud viisist erinevalt. Kaardid ja geograafiliste koordinaatide Rahvaste liikmete suurus 1. Artiklite 7, 9 ja 10 alusel territoriaalmere laiuse mõõtmiseks määratud lähtejooned või nendest tulenevad piirid ning artiklites 12 ja 15 ettenähtud piirjooned kantakse kaartidele, mille mõõtkava võimaldab kindlaks teha nende asendi.
Teise võimalusena võib koostada punktide geograafiliste koordinaatide loetelu, milles täpsustatakse nende geodeetilisi andmeid. Rannikuriik tagab kaartide või geograafiliste koordinaatide loetelude nõuetekohase avalikustamise ning annab igaühest ühe koopia hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
Kõigile laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Rahumeelse läbisõidu õigus Konventsiooni kohaselt on kõikide, nii ranniku- kui ka sisemaariikide laevadel õigus territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita. Läbisõidu mõiste 1. Läbisõit tähendab territoriaalmeres navigeerimist eesmärgiga: a läbida territoriaalmeri sisevetesse sisenemata või külastada sisevetest väljapoole jäävat reidi või sadamat või b suunduda sisevetesse või sealt väljuda või külastada seal asuvat reidi või sadamat.
Läbisõit on katkematu ja kiire. Peatuda ja ankurdada võib vaid tavalises navigeerimises juhuslikult ettetuleval vajadusel või kui selle tingib vääramatu jõud või merehäda või vajadus osutada abi ohtu või merehätta sattunud isikutele, laevadele või õhusõidukitele. Rahumeelse läbisõidu mõiste 1. Läbisõit on rahumeelne, kui see ei ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda ega julgeolekut. Läbisõit peab toimuma kooskõlas käesoleva konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega.
Allveelaevad ja muud allveesõidukid Allveelaevad või muud allveesõidukid sõidavad territoriaalmerest läbi veepinnal ja heisatud riigilipuga. Rahumeelset läbisõitu reguleerivad rannikuriigi õigusaktid 1. Rannikuriik võib kooskõlas käesoleva konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset; c kaablite ja torujuhtmete kaitset; d mere elusloodusvarade kaitset; e rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ning kontrollimist; g teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h rannikuriigi tolli- maksu- immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.
Rahvaste liikmete suurus õigusakte ei kohaldata välisriikide laevade Rahvaste liikmete suurus, ehituse, meeskonna ega varustuse suhtes, välja arvatud juhul, kui nendega jõustatakse üldtunnustatud rahvusvahelisi standardeid. Rannikuriik tagab nende õigusaktide nõuetekohase avalikustamise. Rahumeelse läbisõidu õigust kasutavad välisriikide laevad järgivad kõiki neid õigusakte ja muid merel laevakokkupõrgete vältimise üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju.
Territoriaalmere laevateed ja liikluseraldusskeemid 1. Meresõiduohutuse tagamiseks võib rannikuriik vajaduse korral nõuda rahumeelse läbisõidu õigust kasutavatelt välisriikide laevadelt ettenähtud laevateede ja liikluseraldusskeemide kasutamist. Esmajoones võib nõuda tankeritelt, tuumajõuseadmega või radioaktiivset materjali või muid ohtlikke või kahjulikke aineid või materjale vedavatelt laevadelt, et nad läbisõidul liiguksid ainult mööda niisuguseid laevateid.
Käesoleva artikli alusel laevateid ja liikluseraldusskeeme kehtestades arvestab rannikuriik: a pädeva rahvusvahelise organisatsiooni soovitusi; b rahvusvahelises meresõidus tavaliselt kasutatavaid laevateid; c laevade ja laevateede erisusi; d liiklustihedust. Rannikuriik tähistab laevateed ja liikluseraldusskeemid kaartidel, mis avalikustatakse nõuetekohaselt.
Tuumajõuseadmega ja radioaktiivseid või muid ohtlikke või kahjulikke aineid vedavad välisriikide laevad Rahumeelse läbisõidu õigust kasutavad tuumajõuseadmega ja radioaktiivseid või muid ohtlikke või kahjulikke aineid vedavad välisriikide laevad on varustatud dokumentidega ning järgivad rahvusvaheliste kokkulepetega selliste laevade kohta kehtestatud ettevaatusabinõusid. Rannikuriigi kohustused 1.
Navigeerimismenüü
Rannikuriik ei takista välisriikide laevade rahumeelset läbisõitu oma territoriaalmerest, välja arvatud kooskõlas käesoleva konventsiooniga. Konventsiooni või sellega kooskõlas kehtestatud õigusaktide kohaldamisel rannikuriik: a ei esita välisriikide laevadele nõudmisi, mis on vastuolus rahumeelse läbisõidu õigusega; b ei diskrimineeri vormiliselt ega sisuliselt ühegi riigi laevu ega laevu, mis veavad lasti mis tahes riiki, sealt välja või selle riigi ülesandel.
Rannikuriik teeb avalikult teatavaks kõik talle teadaolevad navigatsiooniohud oma territoriaalmeres.
Tagasi nimekirja Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi tulemusel moodustati Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma suuri rahvusvahelisi konflikte tulevikus.
Rannikuriigi õigus end kaitsta 1. Rannikuriik võib võtta meetmeid, et vältida oma territoriaalmerest läbisõitu, mis ei ole rahumeelne. Kui laevad sõidavad sisevetesse või suunduvad sisevetest väljaspool Rahvaste liikmete suurus sadamasse, on rannikuriigil õigus võtta meetmeid, et takistada sisevetesse või sadamasse sisenemist reguleerivate nõuete rikkumist. Rannikuriik võib ühtegi välisriigi laeva vormiliselt või sisuliselt diskrimineerimata ajutiselt peatada välisriikide laevade rahumeelse läbisõidu oma territoriaalmere kindlaksmääratud piirkondadest relvaõppuste korraldamiseks või muul juhul, kui see on oluline tema julgeoleku seisukohalt.
Niisugune peatamine jõustub ainult pärast selle otsuse nõuetekohast avalikustamist. Välisriikide laevadelt võetav tasu 1. Välisriikide laevadelt ei tohi võtta tasu üksnes territoriaalmerest läbisõidu eest.
Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane
Territoriaalmerest läbisõitvatelt välisriikide laevadelt võib tasu võtta vaid laevale osutatud eriteenuste eest. Tasu võetakse ilma diskrimineerimiseta.
Õpingukorraldus 2020 loeng 2 - Loodusteaduskond - TalTech
Alajaotis B. Kaubalaevadele ja riigile kuuluvatele ärieesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Kriminaaljurisdiktsioon välisriigi laeva pardal 1.
Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu Rahvaste liikmete suurus territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või d meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks.
Eespool esitatud sätted ei piira rannikuriigi õigust võtta oma õigusaktidega sätestatud meetmeid, et kinni pidada isik või korraldada juurdlus välisriigi laeval, mis on sisevetest väljunud ja läbib territoriaalmerd.
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teavitab rannikuriik laeva kapteni taotlusel enne meetmete võtmist laeva lipuriigi diplomaatilist esindajat või konsulaarametnikku ning võimaldab neil laevaperega ühendust võtta. Hädaolukorras võib teavitada ja meetmeid võtta samal ajal.
Kaaludes, kas kinnipidamine on vajalik ja mil viisil seda teha, arvestavad kohalikud ametiisikud nõuetekohaselt meresõiduhuve.
Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane Homme saab selgeks, kas peasekretäriks saab Linnart Mäll, kes oli ERO esimene esimees aastatel
Rannikuriik ei tohi võtta meetmeid territoriaalmerest läbisõitva välisriigi laeva pardal isiku kinnipidamiseks ega kuriteo juurdluse korraldamiseks, kui see on toime pandud enne laeva sisenemist territoriaalmerre ning kui laev on väljunud välisriigi sadamast ja läbib territoriaalmere sisevetesse sõitmata; see ei kehti XII osas käsitletud juhtudel ning V osa Rahvaste liikmete suurus kehtestatud õigusaktide rikkumise korral.
Tsiviiljurisdiktsioon välisriikide laevade suhtes 1. Rannikuriik ei tohi territoriaalmerest läbisõitvat välisriigi laeva peatada ega kursilt kõrvale juhtida, et teostada tsiviiljurisdiktsiooni laeva pardal viibiva isiku suhtes.
Rannikuriik ei või korraldada täitemenetlust ega laeva tsiviilmenetluse eesmärgil arestida, välja arvatud juhul, kui Rahvaste liikmete suurus ei järgi oma kohustusi seoses läbisõiduga rannikuriigi territoriaalmerest. Lõige 2 ei piira 3 liikme suurus õigust korraldada oma õigusaktide alusel täite- või muu tsiviilmenetlus, et arestida välisriigi laev, mis seisab tema territoriaalmeres või on sealt läbisõidul pärast sisevetest lahkumist.
Alajaotis C. Sõjalaevadele ja muudele riigile kuuluvatele mitteärilistel eesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Sõjalaevade määratlus Konventsioonis tähendab «sõjalaev» riigi relvajõududele kuuluvat laeva, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus, mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile.
Rannikuriigi õigusaktide järgimata jätmine sõjalaevade poolt Kui sõjalaev ei järgi territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte ega täida talle esitatud nõuet neid järgida, võib rannikuriik nõuda sõjalaeva viivitamatut lahkumist tema territoriaalmerest.
Lipuriigi vastutus sõjalaeva või muu riigile kuuluva mitteärilistel eesmärkidel kasutatava laeva tekitatud kahju eest Lipuriik kannab rahvusvahelist vastutust igasuguse rannikuriigile tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et tema sõjalaev või muu riigile kuuluv mitteärilistel eesmärkidel kasutatav laev ei ole järginud territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte või käesolevat konventsiooni või muid rahvusvahelise õiguse norme.
Sõjalaevade ja muude riigile kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puutumatus Konventsioon ei mõjuta sõjalaevade ega muude riigile kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puutumatust, välja arvatud alajaotises A ning artiklites 30 ja 31 ettenähtud juhud. Oma territoriaalmerega külgnevas vööndis, mida nimetatakse külgvööndiks, võib rannikuriik teha vajalikku kontrolli, et: a vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli- maksu- immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist; b karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest.
Külgvöönd võib ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoontest. III osa 1. Rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavate väinade õiguslik seisund 1. Käesolevas osas kehtestatud rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavatest väinadest läbisõidu kord ei mõjuta muus osas niisuguseid väinu moodustavate vete õiguslikku seisundit ega väinaga piirnevate riikide suveräänsuse või jurisdiktsiooni teostamist niisuguste vete, selle kohal asuva õhuruumi, merepõhja ja selle all asuva maapõue üle.
Väinaga piirnevad riigid teostavad oma suveräänsust või jurisdiktsiooni konventsiooni käesoleva osa ja muude rahvusvahelise õiguse normide alusel. Käesoleva osa reguleerimisala Käesoleva osaga ei reguleerita: a väina sisevete alasid, välja arvatud juhul, kui artiklis 7 nimetatud sirge lähtejoonega hõlmatakse siseveteks ka merealad, mis seda varem ei Rahvaste liikmete suurus b väinaga piirnevate riikide territoriaalmerest väljapoole jääva mere kui majandusvööndi või avamere õiguslikku seisundit või c õiguskorda väinades, mille läbimist täielikult või osaliselt reguleerivad neid väinu käsitlevad pikaajalised rahvusvahelised konventsioonid.
Rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavat väina läbivad avamere laevateed ja majandusvööndit läbivad laevateed Käesolevat osa ei kohaldata rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavale väinale, kui väina läbib laevatee, mille navigatsiooni- ja hüdrograafilised tingimused on sama laadi kui avamere laevateel või majandusvööndit läbival laevateel; niisugustele väina läbivatele laevateedele kohaldatakse käesoleva konventsiooni teisi asjakohaseid osi, sealhulgas meresõidu- ja ülelennuvabadust käsitlevaid sätteid.
Käesoleva jao reguleerimisala Käesolevat jagu kohaldatakse väinadele, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast Rahvaste liikmete suurus majandusvööndist teise. Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased.
Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased. Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem. Mandaate oli kolme tüüpi: A, B ja C.
Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem. Mandaate oli kolme tüüpi: A, B ja C. Neid defineeriti kui "kogukondi Mandaatvõimu valikul tuleb esmajärjekorras arvesse võtta nende kogukondade soove.
Rahvasteliidu põhikirjas kirjeldati neid kui "rahvaid Neid käsitleti "territooriumitena Nende iseseisvumise protsess jätkus Suurema osa taoliste küsimustega tegelesid võitjariigid oma organisatsioonides nagu Liitlaste Ülemnõukogu ja ainult eriti keerulised probleemid andsid nad lahendamiseks Rahvasteliidule. See tähendab, et vahetult sõja järel oli Rahvasteliidu roll tekkinud vaidluste lahendamisel tagasihoidlik. Rahvaste liikmete suurus aastatel tegeles Rahvasteliit peamiselt Pariisi rahukonverentsi lepingutes ette nähtud küsimustega.
See muutus peegeldus Rahvasteliidu suhetes selle liikmeskonda mitte kuulunud riikidega. Samuti kasutasid nad Rahvasteliitu oma suhete parandamiseks ja erimeelsuste ületamiseks. Valdav enamus saarte elanikkonnast kõneleb emakeelena rootsi keeltkuid Detsembris kuulutas Soome ennast iseseisvaks, kuid Ahvenamaa elanike enamus soovis liituda hoopis Rootsiga.