Tegu oli visiitkaardist veidi suurema 10x6 cm kartongalusele kleebitud portreefotoga. Ainsaks võimaluseks näha täpselt jäädvustatavat kujutist sai peegli kasutamine. Varem polnud Eestis olnud organisatsiooni, mis oleks fotoharrastajaid koondanud ja fotograafiat edendanud. Et muuta paber valgustundlikuks, tuli seda leotada keedusoola ja hõbenitraadi lahuses, mille tulemusel tekkis paberile hõbekloriid. Seda daatumit peetaksegi tihti fotograafia sünniajaks. Fotoplaati töödeldi sarnaselt Browni leiutisega küll kaamera sees, aga ilma sinna kätt sisse pistmata.
Elulugu[ muuda muuda lähteteksti ] Harry Malm sündis Kesk-liikmeline foto õppis Oleviste kirikukoolis — Kas liikme suurus vaheneb masturbatsioonist poisslastele mõeldud Hansakoolis.
Pärast kuut klassi algharidust pidi ta kooli pooleli jätma, kuna tal tuli oma õdede-vendade eest hoolt kanda. Pärast seda töötas ta muuhulgas Raudteevalitsuses ja hiljem Haridusministeeriumi Muinasvalitsuse asjaajajana. Tänu Lintropile puutus esimest korda kokku Parikaste tegemistega ja sellest sai alguse ka tema fotograafiahuvi.
Camera obscura tööpõhimõte Fotograafia alguseks loetakse enamasti Kaamerate ajalugu ulatub aga palju kaugemasse aega. Tänapäevaste fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist camera obscura.
Kui Sellise lava lõi ennekõike Harry Malm, kes publitseeris aastatel — Eesti Foto Almanakki ja aastatel — ajakirja " Fotokunst ". Esimest on sakslased pidanud ainukeseks eestikeelseks fototeatmikuks.
Navigeerimismenüü
Varem polnud Eestis olnud organisatsiooni, mis oleks fotoharrastajaid koondanud ja fotograafiat edendanud. Ent nüüd oli fotoklubi asutajail siht silme ees.
- Harry Malm – Vikipeedia
- Toimetas: Vahur Koorits Täna varahommikul toimus Ämaris kaitseväe liikmelise Kesk-Aafrika Vabariigi meeskonna ärasaatmistseremoonia.
- DELFI VIDEO ja FOTOD: Kaitseväelased saadeti Kesk-Aafrika Vabariigi missioonile - Delfi
- Eesti kaitseväelased alustasid teenistust Kesk-Aafrika Vabariigis mai algusest ning nende ülesanne oli läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.
- Liikme suurus 14 5
- Elulugu[ muuda muuda lähteteksti ] Harry Malm sündis
- Suurendab liikme ilma operatsioonita
Paraku piirdus aga fotoklubi tegevus esialgu vaid fotovõistluste korraldamisega, mistõttu tekkisid organisatsioonis liikmetevahelised lahkhelid. Fotoklubi tegutses piiratud liikmeskonnaga, kuna uute liikmete värbamisega kardeti oma "perekondlikku õhkkonda" rikkuda.
Nõnda otsustas Harry Malm Eesti Foto Klubist lahkuda, kuna nende areng näis tema meelest seisma olevat jäänud. Ühingu eesmärgiks oli fotograafia harrastamine nii kodu- kui ka välismaal. Erinevalt Foto Klubist hakati korraldama loenguid, kursusi, võistlusi, väljasõite ja palju muud.
Lisaks sellele anti välja Malmi toimetatud fotoalmanahhe, fotooskussõnastik ja kaks aastakäiku ajakirja "Fotokunst". Fotoühing korraldas Tallinnas rahvusvahelisi fotokunstinäitusi, mis äratasid huvi ka välismaal ja tõid sealt nii osavõtjaid kui ka külastajaid. Kõige selle tulemusena kasvas fotoühing üsna kiiresti pea liikmeliseks.
Sealtpeale pidi Eesti Foto Klubi tunnistama oma "vanameelsust" ja algas klubi järkjärguline hääbumine. Eesti Foto Almanakk[ muuda muuda lähteteksti ] Malm iseseisvalt välja andma "Eesti Foto Almanakki", mis oli fotoalane teatmik-käsiraamat.
Ta püüdis Kesk-liikmeline foto pakkuda Kesk-liikmeline foto ka neile, kes ei pääsenud olude sunnile ligi klubile ega väliskirjandusele. Samuti sai Malmi Almanak tunnustust sakslastelt, kes oma ajakirjas "Photofreund" nimetasid seda ainsaks eestikeelseks fotoraamatuks.
Esimene number, mis ilmus Lisaks pühendas ta 31 lehekülge kemikaalide tõlkimisele vene, prantsuse, inglise ja saksa keelde. Järgnevates numbrites käsitles ta välismaiseid aparaate, fotograafia ajalugu, Eesti fotograafia tegevust, rahvusvahelisi näitusi ja palju muud.
Viimane, 5. Ajakiri "Fotokunst"[ muuda muuda lähteteksti ] Paralleelselt Eesti Foto Almanakiga otsustas Malm hakata toimetama fotoalast ajakirja Fotokunst.
Fotoajakiri ilmus aastatel ja iga kahe kuu tagant ning sellest sai kõiki aktiivsemaid fotoorganisatsioone ühendav häälekandja.
Samal teemal
Paraku aga oli Malm võtnud oma vastutada kogu ajakirja materiaalsed kulud ning seepärast pidi Kas fotokunst kuulub rahvuskultuuri?
Oma kõnes arvustab Malm üsna kriitiliselt Eestis tegutsevaid fotograafe ja "piltureid", eelkõige postkaarditööstureid, kes ei oska edasi anda oma maa või kodumaa maastikku omapärase pilgu läbi.
Ta arvustab pilturite nõrka taset, kuna ei osata näha motiive ega võtta pildistatavast objektist seda, mis võtta annab. Piltpostkaarte vajame eelkõige oma kodumaa propageerimiseks ja tundmaõppimiseks.
Selles kõnes demonstreeris Malm end kõrgel tasemel Kesk-liikmeline foto. Tartu kõrgem kunstikool.