Igale bilansikontole peab vastama mingi väline number, sisemine analüütika või mõlemad. Audit ja ülevaatus Auditi ja ülevaatuse kohustus sõltub müügitulu suurusest, varade mahust ja töötajate arvust. Siiski on vahel mõistlik konsolideeritud aruanne koostada ka siis, kui seadus seda otseselt ei nõua, näiteks kui soovitakse infot koondina esitada pankadele või muudele huvitatud osapooltele. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi 6,25 m korvist , antakse kolm punkti.
Aastaaruande koostamise aluspõhimõtted Raamatupidamise seadus toob välja 10 aastaaruande koostamise printsiipi, mis kehtivad kõigile ettevõtetele, sõltumata nende suurusest. Nendeks on: 1. Kui ettevõte plaanib tegevuse lõpetada, siis tuleb see aastaaruandes välja öelda, samuti eeldab see finantside ümberhindamist 3. Kui arvestuspõhimõtteid muudetakse, siis tuleb vajadusel korrigeerida ka eelmist aastat 6. Milline vastutus on aastaaruande koostamisel raamatupidajal ja juhatusel Enamasti paneb aastaaruande kokku raamatupidaja, kes lähtub oma tegevuses raamatupidamise seadusest, RTJ-dest, maksuseadustest, raamatupidamise sisekorraeeskirjadest, kui need on olemas, ning juhatuse antud suunistest.
Kui juhatus raamatupidajale eraldi suuniseid ei jaga, siis tugineb raamatupidaja lisaks seadustele ka oma tõekspidamistele ja varasemale kogemusele. Samas tuleb meeles pidada, et raamatupidaja on kõigest töötaja või teenuseosutaja ja aastaaruande allkirjastab ning andmete eest vastutab alati juhatus. Seetõttu pead sa ettevõtjana ka ise huvi üles näitama, mis aruandesse kirja saab, sest aastaaruanne kujundab ikka eelkõige sinu mainet, mitte raamatupidaja oma.
PRIA nõudis vanaproualt toetust tagasi, kuid pidi ise vigu tunnistama
Aastaaruande osad Aastaaruande pikkus ja selle lisade arv sõltub ettevõtte suurusest. Mikroettevõtjal on lubatud esitada ka lihtsustatud aruanne. Väikeettevõtjale, keskmise suurusega ettevõtjale ja suurettevõtjale on nõuded kõrgemad.
Kui sinu ettevõte liigitub mikroettevõtteks, siis võid esitada oma aastaaruande lühiaruande vormil, kus kõik on selgelt ette kirjutatud ja ettevõtjale palju otsustusvabadust jäetud ei ole. Suuremate ettevõtete puhul peaks aga juhtkond ja raamatupidaja alati ühiselt läbi arutama, millist ülevaadet ettevõttest avalikkusele esitada tahetakse.
- PRIA nõudis vanaproualt toetust tagasi, kuid pidi ise vigu tunnistama | Eesti | ERR
- Tema tavalise suuruse liige
- Raamatupidamine Aastaaruande koostamisega on seotud hulk tehnilisi teemasid ja regulatsioone, mis määratlevad ära, kui mahukas peab aastaaruanne olema ja milliseid finantsnäitajaid see peab kajastama.
Tegelikult ei ole ka mikroettevõtjal otseselt keelatud pikemat aastaaruannet esitada. Samas on see mõistlik vaid juhul, kui sul on potentsiaalseid huvigruppe, kes sinu tegevuse kohta võiksid aastaaruandest täiendavalt infot otsida näiteks pangad.
Mikroettevõtja aruande võib esitada ettevõte, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: osaühing varasid on kokku kuni eurot müügitulu kuni 50 eurot üks osanik, kes on ühtlasi ka juhatuse liige. Oluline kitsendus on, et varasid tuleb kajastada soetusmaksumuses ja neid ei saa ümber hinnata õiglasesse väärtusesse.
Teistele on jäetud võimalus valida, kumba varianti eelistada.
Audit ja ülevaatus Auditi ja ülevaatuse kohustus sõltub müügitulu suurusest, varade mahust ja töötajate arvust. Mikroettevõtjal seda ei teki, kuid väikeettevõttel võib see juba teemaks tõusta, seetõttu on vajalik seda iga-aastaselt kontrollida.
Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine ja ühes ka liikumine palliga lõpeb, kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli.
Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist.
- Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates
- EVEA | Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
- Я бы запомнил.
Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal.
Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu.
Sampling distribution of the sample mean - Probability and Statistics - Khan Academy
Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.
Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt Keskmise suurusega liige vigades välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel".
Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit.
Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline.
Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.
Eesti PRIA nõudis vanaproualt niitmata heinamaa tõttu toetust tagasi, kuid oli hiljem sunnitud ka ise vigu tunnistama. Hilja Valk oli veel
Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja.
Võimalik on näiteks rahatrahv. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi.
Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul.
Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu protokolli.
Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks.
Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli Keskmise suurusega liige vigades mängupanekut.
Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega.
Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija.
Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele.
Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa Keskmise suurusega liige vigades teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks.
Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga.
Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse.
Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead.
Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid Keskmise suurusega liige vigades, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks.
Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga.
Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Ühesõnaga, mingid paberi puudused, mis tal seal laudas olid," selgitas Mall Muidre.
Kokku peeti Valgu sõnul kinni 70 eurot ja nõuti tagasi umbes 15 eurot toetusi. Valgu jaoks olid need tohutud summad ja viisid selleni, et ta tõmbas oma tegevuse pärast seda oluliselt koomale. Ilmselt poleks kogu probleem üldse välja tulnud, kui asjaajamist poleks üle võtnud tema tütar.
Ma ei suutnud üldse aru saada, mis mille kohta käib, mis dokument mida täiendab ja mille juurde käib. Siis ma küsisin igaks juhuks PRIA-st uuesti ja siis tuligi välja, et seal on kaks Keskmise suurusega liige vigades rääkis Muidre. Kohtujuristina töötava Muidre väitel ajas üks viga teist taga.
Esiteks oli tema sõnul ebatavaline, et kontroll toimus Keskmise suurusega liige vigades teadmata. Põhjenduseks öeldi hiljem, et maaomanik võib kontrollist teades maad korda teha. Eriti naljakas on, kuidas kontrolliti Hilja põlde Harjumaal. Tartusse, kus akt koostati, saadeti Harjumaalt sellised pildid, mis justkui tõestavad, et ühe võsa taga on Hilja Valgu maad nr 99 jamis on korrast ära. Maaomanik pöördus kohtusse Üks asi on vormistuslikud puudused, aga väidetavalt pandi kirja ka pahatahtlikke asju.
Muidre avastatud vastuolud PRIA-t ei kõigutanud ja sisuliselt oli sõnum - kui ei meeldi, minge kohtusse. Naised pöördusidki kohtusse. PRIA ei soovinud pikka aega "Pealtnägijale" seda teemat kommenteerida, tuues põhjuseks, et otsus on veel jõustumata, et maaomanikuga ei ole saavutatud kokkulepet, ja et inimesed, kes teemat kommenteerida saavad, on Eestist ära.
Pärast pikka protsessimist jõustus aastavahetuse paiku ringkonnakohtu otsus, mis ütles, et naiste jutt on õige ja PRIA tegi praaki.