Info emitendi veebilehel Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadavad lisaks HÜTis toodule ka nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad. Samas juhul, kui põhikirjas on sätestatud võõrandamiseks nõusoleku taotlemise vajadus ning kõnealust nõusolekut ei ole võimalik saada, võite mõjuval põhjusel nõuda vastava nõusoleku andmist kohtusse hagi esitamisega. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara maa väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Sel juhul saavad osanikest võlausaldajad ning osanike nõuete rahuldamine toimub samamoodi nagu teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule.
Põiepidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid. Põiepidamatuse tüübi ja põhjuse väljaselgitamine võib aidata sul jõuda õige ravimeetodini. Loomulikult esineb meestel erinevat tüüpi põiepidamatust, aga sõltumata sellest, kas tegemist on ainult mõne tilgaga aeg-ajalt või suuremate leketega — abi ja vahendid põiepidamatuse kontrolli all hoidmiseks on igal juhul olemas. Kogutud andmed ei ole avaldatud. Muredest rääkimine Oli hea teada, et ma ei ole üksi.
Mürgitusi esineb harvem. Sagedasemad on nahakahjustused ja allergilised kutsehaigused. Nahakahjustused võivad tekkida hapete ja leeliste lahuste toimel ning nafta- ja kivisöetoodete, arseeniühendite või bensiini mõjul. Kloorlubi põhjustab küünekahjustusi.
Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1. Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris.
Mahtra sõda
Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.
Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest.
Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, Pohjused liikme suuruse pohjused. Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada?
Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud. OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt.
Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist.
Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut.
Levinumate kutsehaiguste grupid ja põhjused
Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule.
Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata.
Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.
Vastused.ee küsimused ja vastused
Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust.
Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.
Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest.
Navigeerimismenüü
Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku. Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida.
Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele Pohjused liikme suuruse pohjused võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel. Antud nõusolekut ma meie teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale.
Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.
Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada. Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms.
Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa.
Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta. Kuidas osaühingu lõpetamisel vara Mis on lapse suuruse suurus osaühingule üle anda?
Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?
Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B. Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine. Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada?
Levinumate kutsehaiguste grupid ja põhjused Viimati uuendatud: Näiteks arvutitöö tekitab pingeid kätes, kaelas ja õlavöötmes.
Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks? Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes.
Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel. Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et vara üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5.
Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1. Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B.
Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele. Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.
- More Juhatuse liikme tagasikutsumine Äriseadustik näeb osaühingu vähemusosanikele võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus osanikud ei saa võtta vastu juhatuse liikme tagasikutsumise otsust selleks vajaliku häälteenamuse puudumise tõttu.
- Mehed on oma liikme parast mures
- Juhatuse liikme tagasikutsumine
Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega.
Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis. Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse? Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada.
Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.
Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata? Osaühingu poolt teistele lepingupartneritele antud laenude tagastamata jätmist ei saa aga osaühingu juhatuse liikmele ette heita ning sellest järeldada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Seevastu juhatuse liige ei tohi jääda sellises olukorras ükskõikseks, kuivõrd rikkumiseks saab pidada seda, kui ta ei püüa võlga lepingupartnerilt tagasi nõuda.
Tüübid ja põhjused
Veel märkis Riigikohus, et juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei saa tingimata pidada osaühingu poolt laenu andmist juhatuse liikme lähikondsele. Selleks, et lojaalsuskohustuse rikkumist saaks isikule ette heita, peaks olema juhatuse liige eelistanud mingi tehingu tegemisel isiklikke huve osaühingu huvidele.
Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa lugeda ka majandusaasta aruannete kinnitamiseks koosolekute kokku kutsumata jätmise. Majandusaasta aruande kinnitamiseks ei ole vaja osanike koosolekut kokku kutsuda, vaid rikkumiseks saab pidada olukorda, kui juhatuse liige jätab majandusaasta aruande osanikele kinnitamiseks esitamata. Samuti ei ole juhatuse liikme kohustuse rikkumine osanikele mittetäieliku teabe andmine. Seda seetõttu, et kui osanikul ei ole võimalik saada teavet juhatuselt, on tal õigus teavet nõuda kohtu kaudu.