Toote koostis. Siis soovitatakse tal pöörduda kultuurkapitali poole ja teha vastavad taotlused mõnele komisjonile jne, kuni kõik sumbub. Sellisteks keskusteks on näiteks keskses otsmikukäärus paiknev motoorne kirjutamisväli ning alumises otsmikukäärus asuv kõneväli.
Milline liige koor suureneb
Jan 22, Parimad koorid kõrvuti Novembrikuised koorikontserdid: XI Vaba Lava suures saalis segakoori Huik! Advendiajal võtab kontserdipaikades võimust pisut kergem meelelahutus, samuti astuvad siis kuulajate ette need harrastuskoorid, kelle jaoks jõulud on hooaja kahest kulminatsioonist esimene.
Kuna kontserdirägastikus võib siis ära eksida, on hea, et kolm Eesti tippkoori tulid järjest publiku ette juba novembris. Seejuures oli kontsertide Milline on koor selle suurendamiseks erinev.
Erilisem oli see segakoori Huik!
Koor ise ei nimetanud seda avalikult kordagi kontserdiks, alati kas sünnipäevapeoks või koosviibimiseks. Pigem oli tegu lavastuslike elementidega kontserdiga, kui sedagi. Seda ei pruukinudki olla liiga vähe, kuid kui need nüansid mõjutasid esinemispaiga valikut, siis polnud ohverdus põhjendatud.
Nimelt on Vaba Lava hea koht koori vaatamiseks, kuid akustiliselt keeruline nii publikule kui eriti koorile. Võimalik, et ka harrastuskoori kohta kosmiliselt kõrget piletihinda mõjutas prominentne esinemispaik. Mõistatuslik oli ka video- ja valguskunstniku tegevus. Valgus ei andnud kuigi palju juurde ka ülejäänud kavale, eriti kui võrdlen seda näiteks Credo-Allika kammerkooriga, mille kontsertide atmosfääri kujundamisel on valguslahendusel alati tohutu efekt.
Pealegi dubleeris kuuldud jutt suuresti kavaraamatus kirjutatut. Kontseptsiooni poolest oli minu silmis võitja kammerkoori Head Ööd, Vend HÖV naiskoori kontsert, mis oli lihtsalt kontsert, aga teistest terviklikuma kavaga.
Mis olulisim — HÖV kõlas kolmest kõige paremini. Poolteist Giant suuruste liige tagasi teatati, et lõpetatakse regulaarne tegevus ja võibolla jätkatakse projektikoorina. Õnneks jätkatigi. Projektkoori staatus võimaldas lihtsamini tulla lavale vaid naisrühmaga tavakoorides ei kujuta ette, et mehed nii pikaks puhkusele saadetakse ning see oli imeline otsus. Vaid liikmeline kollektiiv täitis uskumatu sügavusega ning eriti sopranitest kostunud avaruse ja väärikusega ära kogu Niguliste saali.
Seejuures hoidis hiljuti noorte dirigentide konkursi võitnud Pärt Uusberg dünaamilise gamma suhteliselt madala — selleks, et kontraste suurendada, lasi ta kooril laulda pigem veel vaiksemalt.
Milline liige koor suureneb
Kõige paremini kõlas HÖV, kui nad laulsid oma dirigendi loomingut. Ühest küljest on see loomulik, sest autor tunneb oma teoseid kõige paremini ning võibolla tajus ta ka Milline on koor selle suurendamiseks teoseid kirjutades kas või alateadlikult ikka oma koori kõla. Teisest küljest ongi Uusbergi laulud väga lauldavad.
Eriliselt vaimustas HÖVi puhul — ja seda oli tunda just Uusbergi teostest —, et kõik oli kosta. Koor laulis nii ühtsena ja iga laulja oli teistega nii hästi kontaktis, et kuulajana võisin iga häälepartiid eraldi tajuda. Ka EFK kõlas hästi.
Tõstan esile bassirühma, mille kõla on madalas registris võimas, muutumata seejuures tooreks. Sopranite piano oli väga ilus ja tõeliselt vaikne, valjemalt lauldes muutus nende laulmine pisut kiledaks, mida HÖVil ei juhtunud kordagi.
Puhverdatud otsigutulemused
Tenorite ja altide kõla oli väga ühtlane. Kaspars Putniņš juhatas pidevalt põhjendamatult jõuliselt ja surudes, kuid koor selle provokatsiooniga kaasa ei läinud. Tundus, justkui usaldaks Putniņš oma koori oluliselt vähem kui Uusberg. Nende kava oli poole lühem ja nii vokaaltehniliselt kui ka nooditekstililt lihtsam.
HÖV laulis seda, mida nad kõige enam on laulnud ja mis neile ja nende dirigendile enim sobib — meditatiivset ja rahulikku uustonaalset eesti muusikat Uusberg, Pärt, Kõrvits. Lisaks kippusin aimama veel ühte fenomeni. EFK on professionaalne koor, kelle koormus on suur. Harrastuskoorid, eriti projektkoorina tegutsev HÖV esinevad palju vähem ja seega on iga projekt neile erakordsem.
Suurajukoor
See lisab olekusse teatud värskuse, mida ma nüüd kahte koori kõrvuti kuuldes eriliselt tajusin. Ennist kurtsin erinevate muusikaväliste asjade üle segakoori Huik!
Selle kõrval tuleb rõhutada, et Huik! Praegu on neil üle 40 laulja ja tundub, et ka kõlataotlus on muutunud suuremale koorile omasemaks. Heade kammerkooride kõrval on Eestis juba mõnda aega puudu häid suuremaid segakoore, kuid Huik!
Koor tundis ennast valjemates lõikudes enesekindlamalt, kuid siin võis oma osa mängida ka matt akustika. Saadi hakkama kõigega, kuid kõlale mõjus eriti hästi, kui oldi teosest üle.
Kui ei oldud, päästis dirigent seda juhtus nii Ingrid Roose kui ka Milline on koor selle suurendamiseks Grabova juhatatud lugudeskes hoidis esitust tugevalt ohjes.
Kaunidus väljendub ennekõike harmoonias, nagu see nüüdisaegse koorimuusika puhul kipub ikka olema, kuid omamoodi värskust lisab sellele instrumentaalne koorikäsitlus. Avaosa nõuab lauljatelt küll väga head ansamblitunnetust ja teravat kõrva, kuid ei ole liiga raske.
Tahaks loota, et ka paremad Eesti harrastuskoorid tunneksid peagi selle osa vastu huvi. Järgnenud viis osa olid rohkem krigulilikud — palju on siin klastreid, kust vahetevahel kerkib mõni motiiv reljeefsemalt esile.
Ja lauljale on see tohutult raske: rütm on keeruline, ulatus lai, partiid on raskesti intoneeritavad ning faktuur nõuab dirigendilt kujundamisel suurt vaeva.
- Liikme suurus 24.
- Motoorsed väljad[ muuda muuda lähteteksti ] Motoorsed väljad on koondunud peamiselt otsmikusagara pretsentraalkääru - ning paratsentraalsagariku piirkondadesse.
Helilooja kirjutas saatesõnas, et novembrit peetakse tavaliselt keeruliseks ja koormavaks ajaks, mille eest peaks kuhugi pakku minema, kuid tegelikult on november hingedeaeg, mil tänu pilkasele pimedusele on mõni asi, mis muidu ei paista, selgemaltki näha. Minu jaoks tekkis siin aga liialt tugev vastuolu. Tihti lausa märkamatult oma raskusega rõhunud muusika oli küll väga efektne, kuid ei sobitunud hästi tekstiga.
Pigem klappis see just tavapärasema arusaamaga novembrikuust ning vastandus Ülo Kriguli enda mõtetega. Võibolla pani Krigul end keerulisse seisu tekstivalikuga — tundub, et sõna ütleb juba niigi kõik ära ega vajagi muusikat, et oma kõlapinda suurendada. Kolm kontserti tõestasid, et Eesti Ma olen 16-aastane minu liikme kohta tipp on terav.
Mis aga sama oluline — suured kuulajate massid oskavad seda tippu hinnata ning tulevad heale kontserdile ilmast, kellaajast või kava nõudlikkusest olenemata.
FOTO www.