Liikmesriigid võivad vastavaid samme astuda ainult Euroopa Liidu volitusel või Euroopa Liidu õigusaktide rakendamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõige 1. Keskkonna seisundi halvenemise kulud Indias on hinnanguliselt 3,75 triljonit INR 80 miljardit dollarit aastas.
Väga oluline on ka suurema läbipaistvuse nõue, mille kohaselt tuleb otsused võimalikult avalikult ja kodanikulähedaselt vastu võtta.
Läbipaistvuse oluline aspekt on iga Euroopa Liidu kodaniku ja liikmesriigis asuva juriidilise isiku õigus juurdepääsuks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni dokumentidele. Peale selle tuleb avalikustada kõik füüsilistele või juriidilistele isikutele ELi eelarvest antavad toetused. Selleks luuakse andmebaasid, millele on igal Euroopa Liidu kodanikul vaba juurdepääs.
- Kuidas suurendada ennast peenise
- Normaalne liikme suurus 14-aastasel teismelisel
- Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus – Riigi Teataja
- Kuidas suurendada kuni 4 vaadata vorgus
- Milliseid meetodeid saab liikme suurendada
- Saaremaa kaitseliitlased õppusel "Siil " Autor: Karoline Malk Riigikontrolli hinnangul on Kaitseliit aastatel — valmistanud ette riigikaitse arengukavaga ettenähtud sõjaajaüksusi olulises osas planeeritud tasemel.
- Umberloikamine ja suurendamine liige
- Kuidas suurendada oma meessoost vaarikust
Seepärast ei saanud ta ka igas valdkonnas, kus see on vajalik või soovitav, õiguse üldpõhimõtete alusel põhiõigusi välja töötada. Samuti ei olnud Euroopa Kohtul võimalik põhiõiguste kaitse ulatust ning piire vajalikul määral välja töötada.
Sellest tulenevalt ei saanud ELi institutsioonid piisavalt täpselt hinnata, kas neid varitseb põhiõiguse rikkumise oht või mitte. Ka Euroopa Liidu kodanik ei saanud iga juhtumi puhul oma põhiõiguste rikkumist hõlpsalt tuvastada. Pikka aega peeti sellest olukorrast väljapääsuks ELi ühinemist Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
Euroopa Kohus märkis selles kontekstis, et inimõiguste kaitse on küll ELi tegevuse õiguspärasuse eeltingimus, kuid Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühinemine muudaks oluliselt senist liidu süsteemi, kuna see tähendaks ELi integreerimist rahvusvahelisel õigusel põhinevasse teistsugusesse institutsioonilisse süsteemi ja kõigi Euroopa inimõiguste konventsiooni sätete ülevõtmist liidu õiguskorda. Sellisel inimõiguste kaitse süsteemi muutusel ELis oleks oluline institutsiooniline mõju nii liidule kui ka liikmesriikidele ning Euroopa Kohus leidis, et see oleks põhiseadusliku mõõtmega ja ületaks seetõttu oma olemuselt isegi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis sätestatud lepingu täiendamise pädevuse piirid.
See puudus kõrvaldati Lissaboni lepinguga. ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga on nüüd Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 selgesõnaliselt ette nähtud.
Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus (lühend - REOS)
Ühinemiskõnelusi alustati ka Komisjon saatis selle eelnõu Euroopa Liidu Kohtule ning küsis hinnangut selle kooskõla kohta ELi õigusega. Oluline kriitikapunkt on see, et Euroopa Liidu Kohus peaks Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühinemise korral alluma Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele.
Ka liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika oleks allutatud Euroopa Inimõiguste Kohtu inimõiguste järelevalvele. Kohtunike arvates oleks see vastuolus ELi oluliste struktuuripõhimõtetega. Pärast seda otsust jääb küll Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga jätkuvalt teoreetiliselt võimalikuks, kuid praktiliselt on see siiski välistatud, kuna ühinemiseelnõus tuleb eelnevalt muuta paljusid tehnilisi üksikasju.
Kohtuasjas Eugen Schmidberger oli tegemist protestikogunemisega Brenneri kiirteel, mis tõi kaasa tunnise täieliku liiklusblokaadi Brenneril. Transpordifirma Schmidberger nõudis Austria Vabariigilt, kelle ametiasutused kogunemist ei keelanud, blokaadi tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Euroopa Kohus tuvastas, et kogunemise mittekeelamine tähendab kaupade vaba liikumise piiramist, mis on aga objektiivselt õigustatud. Otsus teenis demonstrantide sõna- ja koosolekuvabaduse põhiõiguste järgimise eesmärki, mida tagavad Austria põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon.
Seetõttu ei saa Austria ametivõimudele vastutusepõhist õigusrikkumist ette heita. Uues põhiõiguste artiklis Euroopa Liidu lepingu artikkel 6 allutatakse ELi institutsioonide ja liikmesriikide tegevus liidu õiguse kohaldamisel ja rakendamisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartalemis saab viitega põhiõiguste artiklis ELi tasandil õiguslikult siduvaks.
Selle põhiõiguste harta juured on eelnõus, mille koostas 16st riigipea ja valitsusjuhi ning Euroopa Komisjoni presidendi esindajast, 16st Euroopa Parlamendi liikmest ja 30st liikmesriikide parlamendiliikmest kaks igast tolleaegsest 15 liikmesriigist koosnev konvent professor dr Roman Herzogi eesistumisel.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta vaadati Euroopa põhiseaduse aruteludel läbi ja Pärast põhiseaduslepingu läbikukkumist kuulutasid Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni president ning ELi nõukogu eesistuja Euroopa Liidu leping viitab Euroopa Liidu põhiõiguse hartale nüüd siduvas vormis.
Sel viisil saab põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks ja see määrab kindlaks ka põhiõiguste kohaldamisala liidu õiguses. Kuid see ei kehti Poola ja Ühendkuningriigi kohta.
Need liikmesriigid ei saanud või ei soovinud tunnustada harta põhiõiguste süsteemi, kuna kartsid, et usu ja veendumustega seotud küsimustes või vähemuste kohtlemises hartas määratud põhiõiguste kohaldamise tõttu tuleb teatud rahvuslikest seisukohtadest loobuda või vähemalt neid muuta.
Nende liikmesriikide suhtes ei kehti põhiõiguste kaitse kohustus mitte põhiõiguste harta, vaid nagu ennegi Euroopa Liidu Kohtu põhiõiguste kohtupraktika alusel. Neid saab tähistada mõistetega koostöö ja integratsioon. Riikide koostöö Koostöö olemus seisneb selles, et rahvusriigid on küll valmis väljaspool riigipiire koostööks teiste riikidega, kuid seda siiski ainult oma rahvusriiklikku suveräänsust põhimõtteliselt säilitades. Koostööl põhinev ühinemispüüdlus pole vastavalt sellele suunatud uue tervikriigi loomisele, vaid piirdub suveräänsete riikide ühendamisega üheks riikide liiduks, milles säilivad rahvusriiklikud struktuurid konföderatsioon.
Integratsiooni kontseptsioon Integratsiooni kontseptsioon murrab rahvusriikide traditsioonilise üksteise kõrval eksisteerimise. Riikide suveräänsuse puutumatuse ja jagamatuse seisukoht erineb veendumusest, et inimliku ja riikliku kooselamise ebatäiuslikku korda, riikliku süsteemi puudulikkust ja Euroopa ajaloos aset leidnud arvukaid ühe riigi võimukuritarvitusi teise riigi suhtes nn hegemooniat saab ületada ainult siis, kui üksikud riiklikud suveräänsused liidetakse üheks ühiseks suveräänsuseks ja sulandatakse kõrgemal tasandil riikideüleseks ühenduseks föderatsioon.
EL on selle integratsioonikontseptsiooni looming, ilma et riiklikud suveräänsused oleksid kokku sulandunud. Liikmesriigid ei olnud nimelt valmis loobuma pärast teist maailmasõda alles taastatud ja just tugevdatud rahvusriigi struktuurist Euroopa liitriigi kasuks.
Niisiis tuli korduvalt leida kompromiss, mis tagaks rohkema kui pelgalt riikide koostöö, ilma et seejuures oleks vaja moodustada Euroopa liitriik. Lahendus seisnes rahvusriikliku sõltumatuse säilitamise ja Euroopa liitriigi vahelise vastuolu sammhaaval ületamises. Liikmesriikidelt ei nõuta täielikku loobumist oma suveräänsusest, vaid üksnes selle jagamatuse dogmast loobumist.
Alguses oli vaid oluline kindlaks teha, millistes valdkondades olid liikmesriigid valmis vabatahtlikult loobuma osaliselt oma suveräänsusest nende kõigi jaoks ülimusliku ühenduse kasuks.
Neis ja tänastes ELi aluslepingutes on üksikasjalikult loetletud need valdkonnad, milles on ELile antud ülimuslikkus.
Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Eesti Rahvusringhäälingu edaspidi Rahvusringhääling õigusliku seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise.
Seejuures ei anta ELile ega selle institutsioonidele üldist volitust lepingueesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamiseks, vaid tegevuse alustamiseks vajalike volituste liik ja ulatus tulenevad vastavatest lepingueeskirjadest piiratud volituse põhimõte.
Sel viisil püsib liikmesriikide jaoks oma volitustest loobumine ülevaatliku ja kontrollitavana. Tõhustatud koostöö Tõhustatud koostööga luuakse alus erinevate kiirustega integratsiooni idee rakendamiseks. Ka liikmesriikide väiksematele rühmadele tuleb anda võimalus teatud ELi pädevusse kuuluva valdkonna integratsiooniga edasi liikuda, ilma et kahtlevad või keelduvad liikmesriigid neid seejuures takistaksid.
Lissaboni leping koondab senised tõhustatud koostöö eeskirjad Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 raamtingimused ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites kuni täiendavad tingimused, ühinemine, menetlus, hääletuskord. Tõhustatud koostöö eeskirjad võib kokku võtta järgmiselt. Sellist koostööd saab kasutada ainult ELi olemasolevate pädevuste raames ning see on mõeldud ELi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa integratsiooniprotsessi edendamiseks Euroopa Liidu lepingu artikkel Seetõttu ei sobi see vähendama ELi lepingute struktuuris sisalduvaid majandus- ja rahaliidu puudusi.
Tõhustatud koostöö ei tohi kahjustada siseturgu ega majanduslikku ja sotsiaalset koostööd. Lisaks sellele ei tohi koostöö kaasa tuua takistusi ega diskrimineerimist liikmesriikidevahelises kaubanduses ega konkurentsi moonutamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel Silmas tuleb pidada koostöös mitteosalevate liikmesriikide pädevusi, õigusi, kohustusi ja huve Suurendage videoliikme paksust Liidu toimimise lepingu artikkel Tõhustatud koostöö peab olema avatud kõigile liikmesriikidele.
Lisaks sellele peab liikmesriikidele olema lubatud mis tahes ajal koostööga ühineda, tingimusel et asjaomased liikmesriigid järgivad tõhustatud koostöö raames sõnastatud otsuseid. Komisjon ja liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et tõhustatud koostöös osaleks võimalikult suur arv liikmesriike Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel Tõhustatud koostööd saab rakendada vaid viimase vahendina, kui nõukogu on jõudnud järeldusele, et selle tõhusama koostööga taotletud eesmärke ei saa saavutada aluslepingute vastavaid sätteid rakendades mõistliku perioodi jooksul.
Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab Eesti Vabariigi edaspidi riik aktsionärina, osanikuna, asutajana või liikmena aktsiaseltsides, osaühingutes, sihtasutustes või mittetulundusühingutes edaspidi koos nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud osalemise korra ning riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ja nende tegevuse erisused. Kohaldamise erisused 1 Välisriigis registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisele ja riigi osalemisele nendes kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades Euroopa Liidu ja välisriikide õigusaktides ning Eesti Vabariigi poolt välisriikidega sõlmitud lepingutes sätestatut. Aktsiate ja osa valitseja 1 Riigile kuuluvate aktsiate või osa valitseja on ministeerium või riigitulundusasutus. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on käesoleva seaduse kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu.
Tõhustatud koostöö alampiir on üheksa liikmesriiki Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõige 2. Tõhustatud koostöö raames vastu võetavad õigusaktid ei moodusta ELi õigustiku osa.
Need õigusaktid kehtivad vahetult ainult neis liikmesriikides, kes otsuste langetamisel osalevad Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõige 4. Liikmesriigid, kes otsuste langetamisel ei osale, ei takista aga nende elluviimist. Tõhustatud koostööst tulenevad kulud, välja arvatud halduskulud, kannavad osalevad liikmesriigid, kui nõukogu ei otsusta pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nõukogu kõigi liikmete ühehäälse otsusega teisiti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel Nõukogu ja komisjon peavad tagama, et tõhustatud koostöö raames rakendatud meetmed on kooskõlas ELi muu poliitilise tegevusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel Praktikas on seda vahendit kasutatud siiani kahel korral: esimest korda ELi ajaloos kasutasid liikmesriigid tõhustatud koostöö menetlust eeskirja vastuvõtmiseks, mis annab erineva kodakondsusega abielupaaridele lahutuse korral õiguse valida kohaldatav õigus.
Pärast seda, kui komisjoni vastav Komisjoni uue ettepaneku alusel leppisid 14 liikmesriiki Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania ja Ungari kokku erinevast rahvusest abielupaaride lahutuse või lahuselu vastavate eeskirjade osas.
Tulemus on fikseeritud nõukogu Teisel korral kasutati seda vahendit seoses patendikaitsega Euroopas. Ilma Horvaatia ja Hispaaniata ning Itaalia tagantjärgi osalemisega leppisid 26 ELi liikmesriiki kokku tõhustatud koostöös ühtse patendikaitse loomisel.
Määrus tõhustatud koostöö kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ning kohaldatava tõlkekorralduse määrus jõustusid Määrusi saab aga kohaldada alles pärast ühtset patendikohut käsitleva lepingu jõustumist.
Selleks peab lepingu ratifitseerima vähemalt 13 liikmesriiki, kellest on praegu selleks valmis Põhiseadusega määratakse kindlaks poliitilise süsteemi ülesehitus, st ühenduse liikmed liidetakse süsteemseks tervikuks ning määratakse kindlaks ühised eesmärgid ja mängureeglid, millest lähtudes langetatakse siduvaid otsuseid.
ELi kui riikide ühenduse põhiseadus, millele anti üsna kindlad ülesanded ja funktsioonid, peab seepärast suutma vastata Liige ei ole pustitatud riigi suuruses küsimustele kui riigi põhiseaduski.
Riiklikus süsteemis on kaks peamist juhtmõtet: õigusriigi põhimõte rule of law ja demokraatia. Kõik liidu meetmed peavad olema õiguspärased ja demokraatlikult legitiimsed, kui Euroopa Liit tahab vastata õiguse ja demokraatia põhinõuetele: selle alused, struktuur, pädevused, toimimine, liikmesriikide ja nende institutsioonide, asutuste ja kodanike staatus. Pärast Osaliselt on need normid sätestatud ELi aluslepingutes või liidu institutsioonide õigusaktides, osaliselt on tegemist ka tavadega.
Kogu saarestikus elab 64 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel Malayalami keelt, välja arvatult Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt Divehi keeles.
Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor. Lakshadweep on eriti tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest. Kivisöe kaevandus Indias Maavaradest on esindatud näiteks kivisüsi suuruselt neljas kivisöevaru maailmasantimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.
Indias ja kogu maailmas liiguvad miljonid inimesed COVID pandeemias, lisades väljakutse elada ilma juurdepääsuta puhtale veele. Nüüd on juurdepääs puhtale veele India perede tervisele eriti kriitilise tähtsusega.
Eesti Rahvusringhäälingu seadus (lühend - ERHS)
Need tegurid koos praeguse poliitilise tõukega kriisi lõpetamiseks on loonud enneolematu kiireloomulisuse tõhusate lahenduste rakendamiseks, et suurendada juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Alates Tehes partnerlust erinevat tüüpi organisatsioonidega, sealhulgas mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega, mobiliseeritakse ressursse ja jagatakse Liige ei ole pustitatud riigi suuruses, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja ohutule ning puhtale veele.
Lisaks toetavad India metsad ligi miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad metsadest saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudesr metsasaadustest, mida eluks vaja. India riigipõhiste andmete kasutamine annab rohkem teavet nende ainulaadsete metsaökosüsteemide kohta. India metsauuring hindas oma India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka - arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel.
Teistes India spetsiifilistes andmekogumites on hinnatud kliimamuutustega võitlemiseks ülioluliste looduslike metsade ulatust, mis on süsiniku sidumisel 40 korda tõhusam kui istutatud metsad. WRI India taimkatte tüübi kaartide analüüs tuvastab umbes 65 miljonit hektarit looduslikke ja naturaliseeritud metsi.
Viimati mõõdeti 55 aasta jooksul maksimaalseks väärtuseks Põllumaa hektarites hõlmab maa-ala, mille FAO on määratlenud ajutiste põllukultuuride all olevate maadena topeltkultuuritud alad arvestatakse üks kordajutised niidud niitmiseks või karjamaaks, turu- või köögiaedade alune maa ja ajutiselt kesa.
Haritava maa tõttu hüljatud maa on välistatud. Teiste kasutatavate metallmineraalide hulka kuuluvad vask, boksiit alumiiniumi põhimaaktsink, plii, kuld ja hõbe.
Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad, dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised savid, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit.
Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt ning süsi pärineb erinevate osariikide kaevandusest, nii pinnasest kui ka sügavikust. Kõige tähtsam söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, mis moodustavad umbes poole riigi toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest. Maagaas on vähe tähtis. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. India rahvuslikku majandust kontrollivad kuus põhitööstust: toornafta, naftatöötlemistooted, kivisüsi, elekter, tsement, valmis süsinikteras.
Riigisiseselt tarnitavad mineraalid on India mitmekesise töötleva tööstuse jaoks oluline alus ning tagasihoidliku eksporditulu allikas. Liige ei ole pustitatud riigi suuruses on tegevkaevandusimillest kaevandab sütt, kaevandust tegelevad metalliliste mineraalise kaevandamisega, kaevandust kaevandavad mittemetallilisi mineraale.
Kliima[ muuda muuda lähteteksti ] Kliima erineb sõltuvalt laiuskraadist ja geograafilisest asukohast. India asetseb troopikavöötmes ja lähistroopikavöötmes. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Praktikas tähendab see seda, et üks või teine inimene, kellega on mingis olukorras arvestatud, ei pruugi olla tegelikkuses saadaval, sest ta täidab muid ülesandeid teises vabatahtlikus organisatsioonis.
Positiivne on see, et Kaitseliidu personaliarvestuse süsteemi uuendamine on juba käimas ja see peaks tulevikus parandama Kaitseliidu juhtimiseks vajaliku personaliteabe olemasolu ja kasutatavust.
Uus personali infosüsteem peaks aitama ka tuvastada tegelikult riigikaitsesse panustavate aktiivsete kaitseliitlaste hulka, passiivsete suhtes leida paremad võimalused nende aktiveerimiseks või väljaarvamiseks ning toetama uute liikmete värbamist. Auditis hinnati ka seda, kas Kaitseliit kasutab talle riigi poolt eraldatud raha sihipäraselt ja seaduslikult.
Riigikontrolli hinnangul tagab Kaitseliidus loodud finantskontrollisüsteem Kaitseliidule eraldatud riigieelarvelise toetuse sihipärase kasutamise ja majandustehingute seaduslikkuse. Auditis ei käsitletud Kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonide, küberkaitseüksuse ning Kaitseliidu kooli tegevust. Kaitseliidu liikmete arv kasvab. Riigikaitse laiast käsitlusest lähtuvas riigikaitse arengukavas — suurendati oluliselt Kaitseliidu rolli riigi iseseisva kaitsevõime saavutamisel.
Aastaks on seatud eesmärk suurendada liikmete arvu 30 liikmeni. Rahvusringhäälingu õiguslik seisund 1 Rahvusringhääling on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Rahvusringhäälingule käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja -kanalid ning muud vajalikud parameetrid kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.
Rahvusringhäälingu sõltumatus Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest. Rahvusringhäälingu eesmärk Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis: 1 toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; 2 väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; 3 aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; 4 aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; 5 aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; 6 selgitavad Liige ei ole pustitatud riigi suuruses säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust; 7 väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; 8 aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9 tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.
Rahvusringhäälingu ülesanded 1 Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid: 1 toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi.
Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele; 2 teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ning saadete arhiivi; 3 Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid; 4 salvestab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise sündmuse või teose ja tagab nende salvestiste säilimise; 5 tagab oma audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse seaduses sätestatud tingimustel.
Arhiivi kasutamine tulunduslikuks tegevuseks Peenise suurus Rahvusringhäälingu nõukogu kehtestatud korras; 6 levitab Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid saateid ja meediateenuseid kogu maailmas; 7 vahendab maailmakultuuri parimaid saavutusi; 8 edastab saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele; 9 hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist taset; 10 tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades; 11 kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral.