Seda saab kasutada panipaigana näiteks talveriiete, voodipesu vms hoiustamiseks. Pärast Eesti Vabariigi loomist
Lõiget 1 ei kohaldata kalalaevade suhtes: a mille pikkus on 24 meetrit või rohkem või b mis jäävad merele kauemaks kui seitsmeks päevaks või c mis sõidavad siis milline suurus on liige üle meremiili kaugusel lipuriigi rannikust või väljaspool selle mandrilava välisserva, olenevalt sellest, kumb kaugus rannikust on suurem, või d mis peavad läbima konventsiooni artiklis 43 sätestatud sadamariigi kontrolli, välja arvatud juhul, kui sadamariigi kontroll on tingitud vääramatu jõu olukorrast, ega sellistel laevadel töötavate kalurite suhtes.
Lõikes 1 antud võimalust kasutav liige teeb järgmist: a Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja punkti 22 alusel esitatavas esimeses aruandes konventsiooni kohaldamise kohta: i Kui korgus on 185 ära konventsiooni sätted, mida rakendatakse järk-järgult; ii selgitab põhjusi ja märgib ära asjaomaste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ja eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonide, kui need on olemas, vastavad seisukohad ja iii kirjeldab järk-järgulise rakendamise kava ja b järgmistes aruannetes konventsiooni kohaldamise kohta kirjeldab meetmeid, mida on võetud selleks, et jõustada kõik konventsiooni sätted.
Artikkel 5 1.
Konventsiooni kohaldamiseks võib pädev asutus pärast konsulteerimist otsustada kasutada mõõtmisalusena pikkuse L asemel kogupikkust LOA I lisas sätestatud samaväärsuse kohaselt. Lisaks võib pädev asutus konventsiooni III lisas nimetatud lõigete kohaldamiseks otsustada pärast konsulteerimist kasutada mõõtmisalusena pikkuse L või kogupikkuse LOA asemel kogumahutavust III lisas sätestatud samaväärsuse kohaselt.
- Kuidas suurendada liikme maja Jah nadal
- Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon (nr ) – Riigi Teataja
- VÄRSSMÕISTATUSED - Kõik tüübid
Põhikirja punkti 22 alusel esitatavates aruannetes esitab liige käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsuse põhjused ja konsulteerimisest tulenevad märkused.
II osa.
Lõiget 1 ei kohaldata kalalaevade suhtes: a mille pikkus on 24 meetrit või rohkem või b mis jäävad merele kauemaks kui seitsmeks päevaks või c mis sõidavad tavaliselt üle meremiili kaugusel lipuriigi rannikust või väljaspool selle mandrilava välisserva, olenevalt sellest, kumb kaugus rannikust on suurem, või d mis peavad läbima konventsiooni artiklis 43 sätestatud sadamariigi kontrolli, välja arvatud juhul, kui sadamariigi kontroll on tingitud vääramatu jõu olukorrast, ega sellistel laevadel töötavate kalurite suhtes. Lõikes 1 antud võimalust kasutav liige teeb järgmist: a Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja punkti 22 alusel esitatavas esimeses aruandes konventsiooni kohaldamise kohta: i märgib ära konventsiooni sätted, mida rakendatakse järk-järgult; ii selgitab põhjusi ja märgib ära asjaomaste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ja eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonide, kui need on olemas, vastavad seisukohad ja iii kirjeldab järk-järgulise rakendamise kava ja b järgmistes aruannetes siis milline suurus on liige kohaldamise kohta kirjeldab meetmeid, mida on võetud selleks, et jõustada kõik konventsiooni sätted.
Üldpõhimõtted Rakendamine Artikkel 6 1. Liige rakendab ja jõustab õigusnormid või muud meetmed, mis ta on võtnud oma konventsiooni järgsete kohustuste täitmiseks tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate kalurite ja kalalaevade suhtes. Muud meetmed võivad hõlmata kollektiivlepinguid, kohtuotsuseid, vahekohtuotsuseid või muid riigisisese õiguse ja tavaga kooskõlas olevaid vahendeid.
HobiSPORT.ee
Konventsioon ei mõjuta ühtegi seadust, otsust või tava ega kokkulepet kalalaevareederite ja kalurite vahel, mis tagab konventsioonis sätestatust soodsamad tingimused. Pädev asutus ja koordineerimine Liige: a määrab pädeva asutuse või asutused ja b kehtestab vastavalt vajadusele kalandussektori eri asutuste vahel riigisisesel ja kohalikul tasandil koordineerimise mehhanismid ning määrab kindlaks nende ülesanded ja kohustused, võttes arvesse nende vastastikust täiendavust, riigisiseseid tingimusi ja tava.
Kalalaevareederite, kiprite ja kalurite kohustused Artikkel 8 1. Kalalaevareederi täielik kohustus on tagada, et kipril on vajalikud vahendid ja võimalused konventsiooni kohustuste täitmiseks.
Tutvu pehme halli nurgadiivaniga BoboChic Lisbona
Kipper vastutab pardal viibivate kalurite ohutuse ja laeva ohutu käitamise eest, mis hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi: a sellise järelevalve korraldamine, mis tagab kaluritele töö ajal võimalikult head ohutus- ja tervishoiutingimused; b kalurite juhtimine ohutus- ja tervishoiunõudeid austaval viisil, sealhulgas väsimuse ennetamine; c laeva pardal tööohutus- ja töötervishoiualast teadlikkust suurendava väljaõppe võimaldamine ja d meresõiduohutuse ja vahikorra reeglite ning nendega seotud hea merepraktika järgimise tagamine.
Kalalaevareeder ei takista kipril otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja ohutu käitamise või pardal viibivate kalurite ohutuse tagamiseks. Kalurid peavad täitma kipri seaduslikke Kui korgus on 185 ning järgima kohaldatavaid ohutus- ja tervisekaitsemeetmeid.
III osa.
Miinimumnõuded tööks kalalaevadel Vanuse alammäär Artikkel 9 1. Vanuse alammäär kalalaeval töötamiseks on 16 aastat. Pädev asutus võib siiski lubada vanuse alammäära 15 aastat isikute puhul, kes ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt enam koolikohuslased ja kes saavad kalanduse alal kutseõpet.
Pädev asutus võib kooskõlas riigisiseste seaduste ja tavaga lubada 15 aasta vanustel isikutel teha koolivaheaegadel kerget tööd. Sellisel juhul määrab siis milline suurus on liige pärast konsulteerimist kindlaks lubatud tööliigid ning näeb ette sellise töö tegemise tingimused ja nõutavad puhkeajad.
Vanuse alammäär kalalaeval tööde määramisel, mille tegemise laad või tingimused seavad tõenäoliselt ohtu noorte inimeste tervise, ohutuse või kõlbluse, ei ole alla 18 aasta.
Tegevuse liigid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3, määratakse kindlaks riigisiseste õigusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast konsulteerimist, võttes arvesse asjaomaseid riske ja kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid.
Riigisiseste õigusnormide või pädeva asutuse otsusega võib pärast konsulteerimist lubada käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud tegevuse sooritamist alates 16 eluaastast, tingimusel et asjaomaste noorte inimeste tervis, ohutus ja kõlblus on täielikult kaitstud ning asjaomased noored inimesed on saanud piisava konkreetse väljaõppe või kutseõppe ning merelemineku eelse ohutusalase põhiväljaõppe. Alla 18 aasta vanuste kalurite rakendamine öötööle on keelatud. Käesoleva artikli tähenduses määratletakse mõiste "öö" riigisisese õiguse ja tava kohaselt.
See hõlmab vähemalt üheksa tunni pikkust ajavahemikku, mis algab hiljemalt keskööl ja lõpeb mitte varem kui kell 5 hommikul. Pädev asutus võib teha erandi öötöö piirangu range järgimise suhtes, kui: a see takistaks asjaomaste kalurite tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja ajakavade kohaselt või b tööülesande eripära või tunnustatud koolitusprogramm nõuab, et erandiga Kui korgus on 185 kalurid täidavad tööülesandeid öösel, ning asutus teeb pärast konsulteerimist kindlaks, et töö ei avalda kahjulikku mõju nende tervisele ega heaolule.
Käesolev artikkel ei mõjuta liikme võetud kohustusi, mis tulenevad muu rahvusvahelise töökonventsiooni ratifitseerimisest. Arstlik läbivaatus Artikkel 10 1. Kalurid ei tööta kalalaeva pardal ilma kehtiva arstitõendita, mis kinnitab nende sobivust oma tööülesannete täitmiseks.
Pädev asutus võib pärast konsulteerimist teha erandeid käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisest, võttes arvesse kalurite ohutust ja tervisekaitset, laeva suurust, siis milline suurus on liige kättesaadavust ja evakueerimisvõimalusi, reisi kestust, tegevuspiirkonda ning kalandustegevuse liiki.
Milline vända pikkus mulle sobib?
Käesoleva artikli lõike 2 erandeid ei kohaldata kaluri suhtes, kes töötab 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks. Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada kaluril töötada sellisel laeval piiratud ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kuni arstitõendi saamiseni, tingimusel et kaluril on hiljutise kuupäevaga siis milline suurus on liige arstitõend.
Artikkel 11 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis näevad ette: a arstliku läbivaatuse laadi; b arstitõendite vormi ja sisu; c arstitõendi väljastamise nõuetekohaselt kvalifitseeritud arsti poolt või, kui on tegemist ainult nägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isiku poolt, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama; need isikud on erialase arvamuse kujundamisel täiesti sõltumatud; d arstliku läbivaatuse sageduse ja arstitõendite kehtivusaja; e õiguse täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti poolt, juhul kui isikule keelduti tõendi väljastamisest või tööle, mida ta võib teha, kehtestati piirangud, ja f muud asjakohased nõuded.
Artikkel 12 Lisaks artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetele 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks: 1. Arstitõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui kalur on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta. Kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni selle reisi lõpuni.
IV osa. Teenistustingimused Mehitamine siis milline suurus on liige puhkeaeg Artikkel 13 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et selle riigi lipu all sõitvad kalalaevareederid tagavad, et: a nende laevad on laeva ohutuks juhtimiseks ja tööks piisavalt ja turvaliselt mehitatud ning pädeva kipri juhtimise all ja b kaluritele antakse ohutuse ja tervise tagamiseks korrapäraselt piisava pikkusega puhkeaega.
Artikkel 14 1. Lisaks artiklis 13 sätestatud nõuetele teeb pädev asutus järgmist: a kehtestab 24 meetri pikkustele ja pikematele laevadele laeva ohutuks juhtimiseks minimaalse mehitamistaseme, täpsustades nõutava kalurite arvu ja kvalifikatsiooni; b kehtestab pärast konsulteerimist kauemaks kui kolmeks päevaks merele siis milline suurus on liige kalalaevadele laeva pikkusest olenemata väsimuse piiramise eesmärgil kaluritele antava minimaalse puhkeaja kestuse.
Minimaalne puhkeaeg ei tohi olla lühem kui: i kümme tundi tunnise ajavahemiku jooksul ja ii 77 tundi seitsme päeva pikkuse ajavahemiku jooksul. Pädev asutus võib piiratud ja kindlaksmääratud põhjustel lubada ajutisi erandeid käesoleva artikli lõike 1 punktis b kehtestatud piirmääradest. Pädev asutus nõuab sellisel juhul siiski, et kaluritele antakse niipea kui võimalik kompenseerivat puhkeaega.
Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kehtestada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinevad nõuded. Sellised erinevad nõuded on siiski sisult samaväärsed ega ei sea ohtu kalurite ohutust ja tervist. Käesolev artikkel ei kahjusta laeva kipri õigust nõuda kalurilt töötamist aja jooksul, mis on otseselt vajalik laeva, pardal olevate isikute või püügi ohutuse tagamiseks või merehädas olevate teiste paatide, laevade või isikute abistamiseks.
Seega võib kipper peatada puhkeajagraafiku ja nõuda kalurilt töötundide tegemist, mis on vajalikud kuni tavaolukorra taastumiseni. Kipper tagab võimalikult kiiresti Kui korgus on 185 tavaolukorra taastumist, et graafikujärgsel Kui korgus on 185 töötanud kaluritele antakse piisav puhkeaeg. Munsterroll Artikkel 15 Kalalaeval on munsterroll, mille koopia esitatakse kaldal volitatud isikutele enne laeva lahkumist või edastatakse kaldale viivitamata pärast laeva lahkumist. Pädev asutus määrab kindlaks, kellele, millal ja mis eesmärgil sellist teavet antakse.
Kaluri tööleping Artikkel 16 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis: a nõuavad, et tema lipu all sõitvatel laevadel töötavad kalurid on kaitstud kaluri töölepinguga, mis on neile arusaadav ja kooskõlas konventsiooniga, ja b täpsustavad miinimumnõuded andmetele, mida kalurite Video Course Zoom liige Laadi alla peavad sisaldama kooskõlas II lisaga. Artikkel 17 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed järgmise kohta: a kord, millega tagatakse, et kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimist võimalus selle tingimused läbi vaadata ja selle kohta nõu küsida; b kui Kui korgus on 185 on asjakohane, sellise lepingu alusel tehtava kaluri tööga seotud dokumentide säilitamine, ja c kaluri töölepinguga seotud vaidluste lahendamise viis.
Eesti – Vikipeedia
Artikkel 18 Kaluri tööleping, mille üks eksemplar siis milline suurus on liige kalurile, on laeva pardal ning kättesaadav kalurile ja kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga teistele asjaomastele isikutele nende taotlusel. Artikkel 19 Artikleid 16—18 ja II lisa ei kohaldata kalalaevareederi suhtes, kes töötab üksi laevas.
Artikkel 20 Kalalaevareederi kohustus on tagada, et igal kaluril on kirjalik kaluri tööleping, millele on alla kirjutanud nii kalur kui ka kalalaevareeder või kalalaevareederi volitatud esindaja või kui kalalaevareeder ei võta ega rakenda kalureid tööle, tõend lepinguliste või samalaadsete kokkulepete kohtamis tagab laeva pardal inimväärsed töö- ja elutingimused konventsiooni nõuete kohaselt.
Kodumaale tagasisõit Artikkel 21 1. Liikmed tagavad, et nende lipu all sõitva siis milline suurus on liige teise riigi sadamasse siseneva kalalaeva kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita juhul, kui kaluri tööleping lõpeb või on kaluri või kalalaevareederi poolt põhjendatult lõpetatud või siis milline suurus on liige kalur ei ole enam võimeline täitma töölepinguga nõutud tööülesandeid või ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada.
Eleon | Uudised
See kehtib ka selle laeva kalurite kohta, kes viiakse samadel põhjustel laevalt üle välisriigi sadamasse. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, välja arvatud kui kooskõlas riigisiseste õigusnormide või muudele meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral Kui korgus on 185 töölepingu kohustused täitmata.
Liikmed näevad õigusnormide või muude meetmete abil ette täpsed asjaolud, mis annavad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kalurile õiguse kodumaale tagasisõiduks, maksimaalse teenistusaja pardal, pärast mida on kaluril õigus kodumaale tagasi sõita, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita.
Kui kalalaevareeder ei korralda käesolevas artiklis nimetatud kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu liige, kelle lipu all laev sõidab ja kes saab õiguse nõuda kulud sisse kalalaevareederilt.
Riigisisesed õigusnormid ei piira kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel.
Värbamine ja vahendus Artikkel 22 Kalurite värbamine ja vahendus 1. Liige, kellel on kalurite värbamist ja vahendust pakkuv riiklik talitus, tagab, et see siis milline suurus on liige moodustab osa kõikidele töötajatele ja tööandjatele mõeldud riiklikust tööturutalitusest või on sellega kooskõlas.
Liikme territooriumil kalurite värbamist ja vahendust pakkuv eraõiguslik talitus teeb seda vastavalt standarditud litsentseerimise siis milline suurus on liige sertifitseerimise süsteemile või muule regulatsioonivormile, mis kehtestatakse, mida peetakse või muudetakse üksnes pärast konsulteerimist. Liige teeb õigusnormide või muude meetmetega järgmist: a keelab värbamis- ja vahendustalitustel kasutada vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mis on kavandatud takistama kalurite töölerakendamist; b nõuab, et kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt lõivusid ega muid tasusid kalurite värbamise ega vahenduse eest ja c määrab kindlaks siis milline suurus on liige, mille alusel võib peatada või ära Tutvumisleht liikme suurus eraõigusliku värbamis- või vahendustalituse litsentsi, tunnistuse või sarnase loa asjakohaste õigusnormide rikkumise korral; ja täpsustab tingimused, mille alusel eraõiguslikud värbamis- ja vahendustalitused saavad tegutseda.
Eratööhõivebürood 4. Selliste eratööhõivebüroode ja kalalaevareederite, kes on nimetatud konventsiooni tähenduses "kasutajaettevõte", vastavad kohustused määratakse ja jaotatakse nimetatud konventsiooni artikli 12 kohaselt. Olenemata lõikest 4 on kalalaevareeder vastutav juhul, kui eratööhõivebüroo ei täida oma kohustusi kaluri ees, kelle suhtes on kalalaevareeder Käesolevat konventsiooni ei tõlgendata nii, et see kehtestab kohustuse liikmele lubada eratööhõivebüroodel tegutseda tema kalandussektoris, nagu nimetatud käesoleva artikli lõikes 4.
Kalurite tasu Artikkel 23 Liige võtab pärast konsulteerimist vastu õigusnormid või muud meetmed, mis sätestavad, et kaluritele, kellele makstakse palka, on tagatud igakuine või muu korrapärane makse.
Artikkel 24 Liige nõuab, et kõikidele kalalaevade pardal töötavatele kaluritele antakse võimalus kanda neile laekunud maksed, sealhulgas ettemaksed, osaliselt või tervikuna tasuta üle oma perekondadele. V osa. Elamistingimused ja toitlustamine Artikkel 25 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed tema lipu all sõitvatele kalalaevadele elamistingimuste, toitlustamise ja joogivee kohta pardal.
Artikkel 26 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal pakutavad eluruumid on piisava suuruse ja kvaliteediga ning laeva teenindamist ja kalurite Kui korgus on 185 elamise ajavahemikku silmas pidades asjakohaselt varustatud. Eelkõige peavad sellised meetmed vastavalt vajadusele käsitlema järgmisi küsimusi: a kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses elamistingimustega; b elu- ja kambüüsiruumide hooldus, pidades nõuetekohaselt silmas hügieeni- ja üldiseid ohutuid, tervist säästvaid ja mugavaid tingimusi; c ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus; d ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine; e magamisruumide, messi ja muude eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus; f sanitaarsõlmed, sealhulgas tualetid ja pesuruumid, ning piisava külma ja kuuma veega varustamine ja g konventsiooni nõuetele mittevastavate elamistingimuste kohta esitatud kaebustele reageerimise kord.
Artikkel 27 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et: a pardale toodud ja seal serveeritav toit on piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda on piisavas koguses; b joogivesi on piisava kvaliteediga ja seda on piisavas koguses ja c kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega tasuta.
Kooskõlas riigisiseste õigusnormidega saab selle kulu kui tegevuskulu siiski hüvitada, kui seda näeb ette kasumiosa eest töötamise süsteemi reguleeriv kollektiivleping või kaluri tööleping. Artikkel 28 1. Õigusnormid või muud meetmed, mille liige võtab vastu artiklite 25—27 alusel, jõustavad täielikult III lisa elamistingimuste kohta kalalaeval. III lisa võib muuta artiklis 45 sätestatud viisil.
Liige, kes ei ole võimeline III lisa rakendama, võib pärast konsulteerimist võtta vastu oma õigusnormid või muud meetmed, mis on sisult samaväärsed III lisaga, välja arvatud artikliga 27 seotud sätted.
EESTI KEERDKÜSIMUSED
VI osa. Tööohutus ja töötervishoid ning õnnetuste ärahoidmine Artikkel 31 Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed järgmise kohta: a tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud riskide ärahoidmine kalalaevade pardal, sealhulgas riskihindamine ja -juhtimine, kalurite väljaõpe ja juhendamine pardal; b kalurite väljaõpe nende poolt kasutatavate püügivahendite käsitsemiseks ja teadmiste andmiseks kalandustegevuse kohta, milles nad tööle rakendatakse; c kalalaevareederite, kalurite ja muude asjaomaste isikute kohustused, võttes nõuetekohaselt arvesse alla 18 aasta vanuste kalurite ohutust ja tervishoidu; d tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal toimunud õnnetustest teatamine ja siis milline suurus on liige uurimine ja e tööohutuse ja töötervishoiu ühiskomisjonide või pärast konsulteerimist muude asjakohaste organite moodustamine.
Artikkel 32 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse 24 meetri pikkuste ja pikemate kalalaevade suhtes, mis on tavaliselt merel kauem kui kolm päeva, ja pärast konsulteerimist ka muude laevade suhtes, arvestades pardal olevate kalurite arvu, tegevuspiirkonda ja reisi kestust.
Võimatu saab võimalikuks. Nii on juhtunud ka Aidu tuulepargi kahe esimese tuuliku mõõtmistega.
Kui korgus on 185 asutus: a nõuab pärast konsulteerimist, et kalalaevareeder kehtestab pardal kooskõlas riigisiseste õigusnormide, kollektiivlepingute ja tavaga korra tööõnnetuste, -vigastuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks, võttes arvesse konkreetseid ohte ja riske asjaomasel kalalaeval, ja b nõuab, et kalalaevareederitele, kipritele, kaluritele ja muudele asjaomastele isikutele antakse piisavaid ja sobivaid juhiseid, õppematerjali või muud asjakohast teavet selle kohta, kuidas ohutus- ja terviseriske kalalaevade pardal hinnata ja ohjata.
Kalalaevareederid: a tagavad, et iga pardal viibiv kalur varustatakse sobiva kaitserõivastuse ja -vahenditega; b tagavad, et iga pardal viibiv kalur on saanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ohutuse alase põhiväljaõppe; pädev asutus võib kirjalikult lubada sellest nõudest erandite tegemist kalurite puhul, kes on tõendanud, et neil on samaväärsed teadmised ja kogemused, ja c tagavad, et kalurid on enne seadmete kasutamist või asjaomases töös osalemist piisavalt ja mõistlikul määral tuttavad seadmete ja nende töömeetoditega, sealhulgas asjakohaste ohutusmeetmetega.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon (nr 188)
Artikkel 33 Kalapüügiga seotud riske hinnatakse vastavalt vajadusele kalurite või nende esindajate osalusel. Sotsiaalkindlustus Artikkel 34 Liige tagab, et tavaliselt Kui korgus on 185 territooriumil elavatel kaluritel ning riigisisese õigusega ette nähtud ulatuses nende ülalpeetavatel on õigus sotsiaalkindlustuskaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui need on kohaldatavad teistele töötajatele, sealhulgas palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tavaliselt elavad tema territooriumil.
Artikkel 35 Liige kohustub astuma oma riigisisestele oludele vastavaid samme, et saavutada järk-järgult laialdane sotsiaalkindlustuskaitse kõikidele tavaliselt tema territooriumil elavatele kaluritele. Artikkel 36 Liikmed teevad koostööd kahe- või mitmepoolsete lepingute või muude kokkulepete alusel riigisiseste õigusnormide või tava kohaselt: a et saavutada kalurite järk-järgult laialdane sotsiaalkindlustuskaitse, arvestades kodakondsusest sõltumatu võrdse kohtlemise põhimõtet, ja b et tagada omandatud või omandamisel olevate sotsiaalkindlustusõiguste säilimine kõikidele kaluritele sõltumata elukohast.
Artikkel 37 Olenemata kohustuste omistamisest artiklites 34, 35 ja 36, võivad liikmed kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel ning regionaalsete majandusliku lõimumise organisatsioonide raames vastu võetud sätetega määrata kindlaks muud eeskirjad seoses kaluritele laienevate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega.
Kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral Artikkel 38 1. Liige võtab meetmeid, et tagada kooskõlas riigisiseste õigusnormide või tavaga kaluritele kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral.