Üksnes osakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse osakapital suurendatuks osa väljalaskmisest arvates. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot dokumendi ärakirja sh digidokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine — 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot asutamislepingu ja sellega kinnitatava põhikirja tõestamise eest vastavalt osakapitali suurusele notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel.
Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s nimetatud meetmete tarvitamise. Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada. Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata. Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole.
Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel. Kahju tuleb hüvitada ühingule.
Language switcher
See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu. Alates 1. Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta. Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka.
Kaitseliidu liikme vastutus 1 Kaitseliidu liikme suhtes, kes rikub Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu mainele või varale, võib kohaldada: 1 hoiatust; 2 Kaitseliidu seltsielust osavõtu keeldu kuni üheks aastaks; 3 Kaitseliidu võistlustest osavõtu keeldu kuni üheks aastaks; 4 Kaitseliidu tegevusest osavõtu keeldu kuni üheks aastaks.
Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul.
Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks.
Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja Organide liikme suurendamine ta üle võtab.
Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil Organide liikme suurendamine õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.
Practice Areas
Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga.
Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.
Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkesmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber.
Lõivude tasumisel tuleb Organide liikme suurendamine äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit.
Taastatud Eesti Advokatuur - tänapäev - Eesti Advokatuur
Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku paragrahvis nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud asutamisleping äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus.
Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt äriseadustiku § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — Organide liikme suurendamine ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga 8 cm liige sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.
Naiskodukaitse esinaise põhiülesanded 1 juhib Naiskodukaitse tegevust ja esindab Naiskodukaitset; 2 vastutab Naiskodukaitse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3 viib ellu Naiskodukaitse keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid; 4 korraldab Naiskodukaitse tegevuskava väljatöötamist; 5 korraldab Naiskodukaitse tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 6 korraldab Naiskodukaitse eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 7 juhib Naiskodukaitse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 8 korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 9 korraldab Naiskodukaitse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu; 10 täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Noored Kotkad 1 Noored Kotkad on vabatahtlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada poisse vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks.
Allüksuse ülesanded ja Organide liikme suurendamine täpsem kord sätestatakse Noorte Kotkaste põhikirjas. Kodutütred 1 Kodutütred on vabatahtlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada tütarlapsi vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks.
Allüksuse ülesanded ja moodustamise täpsem kord sätestatakse Kodutütarde põhikirjas. Kodutütarde peavanema põhiülesanded 1 juhib Kodutütarde tegevust ja esindab Kodutütreid; 2 vastutab Kodutütarde ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3 viib ellu Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid; 4 korraldab Kodutütarde tegevussuundade ja arengukava väljatöötamist; 5 korraldab Kodutütarde tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 6 korraldab Kodutütarde eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 7 koordineerib või korraldab Kodutütarde üleriigilisi üritusi; 8 juhib koolituste korraldamist; 9 korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 10 korraldab Kodutütarde kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu; 11 täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Kool 1 Kool on Kaitseliidu struktuuriüksus, mis tegeleb koolituse ja Kaitseliidu põhitegevuste arendusega. Allüksuste nimetus ja ülesanded sätestatakse kooli põhimääruses. Kooli pealiku põhiülesanded 1 juhib kooli tegevust ja esindab kooli; 2 vastutab kooli ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3 juhib kooli väljaõppe- koolitus- ja arendustegevust; 4 korraldab kooli eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid; 5 nõustab Kaitseliidu ülemat väljaõppe ja koolituse korraldamise küsimustes Kaitseliidus; 6 korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega; 7 korraldab kooli kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu; 8 täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Küberkaitseüksus 1 Küberkaitseüksus on küberturvalisuse tagamist toetav struktuuriüksus, mille eesmärk on koondada infotehnoloogia valdkonna vabatahtlikke spetsialiste, et rakendada nende initsiatiivi ja oskusteavet isikute turvalisuse tagamiseks.
Allüksuse moodustamise täpsem kord ja allüksuse ülesanded kehtestatakse küberkaitseüksuse põhimääruses. Küberkaitseüksuse pealiku põhiülesanded 1 juhib küberkaitseüksuse tegevust ja esindab küberkaitseüksust; 2 vastutab küberkaitseüksuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 3 viib ellu küberkaitseüksuse esindajatekogu ja juhatuse otsuseid; 4 korraldab küberkaitseüksuse tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist; 5 korraldab küberkaitseüksuse kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu; 6 korraldab küberkaitseüksuse eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid; 7 juhib küberkaitseüksuse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet; 8 korraldab koostööd Eesti ja välisriiklike asutuste või isikutega; 9 täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.
Huviring 1 Kaitseliidus võivad tegutseda huviringid, mille eesmärk on koondada Kaitseliidu liikmeid oma huvivaldkonnas, et toetada Kaitseliitu tema ülesannete täitmisel. Maleva juures tegutseva huviringi põhikirja kehtestab maleva juhatus, teiste huviringide oma Kaitseliidu keskjuhatus. Struktuuriüksuse kollegiaalsed organid 1 maleva esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon; 2 Naiskodukaitse keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon; 3 Noorte Kotkaste keskkogu ja keskjuhatus; 4 Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatus; 5 küberkaitseüksuse Organide liikme suurendamine, juhatus ja revisjonikomisjon.
Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu.
Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu.
Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine.
Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 eurot. Osa eest võib tasuda nii Organide liikme suurendamine kui mitterahaliselt.
Account Options
Kiirmenetluse korras osaühingu asutamisel on lubatud teha osakapitali sissemakse vaid rahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus.
Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad Organide liikme suurendamine. Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata - kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.
Sel juhul saab osaühingu asutajaks olla üksnes füüsiline isik. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 eurot.
Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2 eurot. Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmed peavad, juhul kui ühistu netovara on vähem kui Organide liikme suurendamine osakapitalist, tasuma lisasissemaksed.
Lisamaksete tasumise kohustus on piiramatu, kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 eurot. Sissemakse aktsiaseltsi võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tuleb tasuda rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.
Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse aktsiaseltsi nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust või arvestuslikku väärtust ja ülekurssi. Samuti ei või aktsionärile tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.
Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt.
Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. OSAÜHING Väljamaksete tegemine osanikele Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Osanikule makstakse osa kasumist dividend võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.
Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas. Osakapitali vähendamisel võib teha Kuidas suurendada oma liikme labimoodust osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses.
Nimetatud väljamakseid Organide liikme suurendamine teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud. Osakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates uued osad või suurendatud nimiväärtusega osad annavad õiguse saada dividendi.
See õigus ei või tekkida hilisema majandusaasta kui osakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest saadava dividendi suhtes. Vara jagamine Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara Organide liikme suurendamine kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Aktsionärile makstakse osa kasumist dividend vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel. Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.
Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga.
Public Language Switcher
Vara jagamine Aktsiaseltsi lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele äriregistrile järgneb likvideerimine. Pärast aktsiaseltsi lõppbilansi koostamist toimub järelejäänud vara jagamine. Allesjäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhul kui aktsiaseltsi bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asja menetlus lõpetatud, võib vara välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest.
Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Kui põhikirja kohaselt tuleb liikmetele maksta dividende, makstakse ühistu liikmele osa kasumist dividend vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses.
Põhikirjaga võib Organide liikme suurendamine näha, et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele.
Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress. Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja vajalikku deponeerimist tagastatakse osanikele nende tasutud osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi tagasi lükatud. Hüvitused — lahkumisel äriühingust, äriühingute ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval osanik võib lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud Organide liikme suurendamine, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.
DEAR MAMA (Full Video) Sidhu Moose Wala -Kidd- HunnyPK Films - GoldMedia - Latest Punjabi Songs 2020
Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra. Hüvitus makstakse välja hiljemalt kuue kuu möödudes, arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses.
Äriühingus hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel - ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui rahasumma, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ühinemisotsuse tegemise ajal.
Äriühingus hüvitus piiriülese ühinemise korral - kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus äriseadustikus sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.
Äriühingus Organide liikme suurendamine eri liiki ühingute jagunemises osalemisel - kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.
Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal.
Äriühingus hüvitus ümberkujundamisel - ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa Organide liikme suurendamine aktsia rahalise hüvituse eest.
Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal.
Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest.
Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Osa pantimine Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Liikme väljaarvamine võlausaldaja Organide liikme suurendamine 1 Kui seaduse või põhikirjaga on ette nähtud liikmele tema liikmesuse lõppemisel osamaksu tagastamine või hüvituse maksmine, võib avalduse liikme ühistust väljaarvamiseks esitada liikme pankrotihaldur või võlausaldaja kuue kuu jooksul alates täitmise ebaõnnestumisest, kui võlausaldaja nõuet ei saadud rahuldada sundtäitmisega liikme ülejäänud varast.
Liikme surm 1 Liikme surma korral liikmesus lõpeb.
Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga! Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks. Õigusabi Claudius Õigusbüroo õigusblogist Õigusaudit Claudius Õigusbüroo juristid teostavad Teie ettevõttes või organisatsioonis erinevad ühingud ja ühistud õigusauditi eesmärgiga selgitada välja, kas Sinu äritegevus ja juhtimine on korraldatud kooskõlas nii siseriiklike kui Euroopa Liidu õigusaktidega.
Liikmeks saamiseks peab pärija või perekonnaliige esitama avalduse. Advokaadilt oodatakse põhjalike õigusalaste teadmiste olemasolu, kuid lisaks sellele seab advokaadikutse temale kõrgendatud õiguslikke ja moraalseid kohustusi nii klientide, kohtute ja muude riigivõimuorganite, teiste advokaatide ja avalikkuse ees. Käesoleval ajal ületab Eesti advokaatide arv juba nelisada viiskümmend. Advokatuuri liikmed - vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid - on läbinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui isikuomaduste poolest.
Advokaadid tegutsevad advokaadibüroodes ning osutavad mitmesuguseid õigusteenuseid: aitavad asjaajamisel, koostavad dokumentide projekte ja õiguslikke arvamusi, esindavad Organide liikme suurendamine kaitsevad kliente kohtutes ja ametiastutustes nii kriminaal- ja väärteoasjades kui ka tsiviil- ning haldusvaidlustes, osalevad ekspertidena õigusaktide väljatöötamisel, esindavad läbirääkimistel ning osutavad muid sarnaseid teenuseid.
Vandeadvokaadid võivad tegutseda ka pankrotihaldurina ning vahekohtunikuna ja lepitajana.