Kuid poliitikud peavad suhtlema ka üksteisega. Kõlab kahtlaselt. Kuid miks see seos just selline on, miks on keskeltläbi nii, et kuupjuur elanikkonnast on see parlamendi suurus, mille poole riigid on endale teadvustamata liikunud? Kõik Eesti naaberriigid on suuremad kui Eesti ning see on paratamatu, et suuremas riigis on vähem parlamendisaadikuid ühe elaniku kohta.
Sotsiaalteadustes ei eksisteeri sageli midagi sellist, mida võiks nimetada seaduseks sellises tähenduses nagu seda on loodusseadused.
Parlamentide suurus on üks Liikmeks vahendama vähestest ühiskondlikest poliitilistest nähtustest, Liikmeks vahendama kohta taoline seadus on olemas. Selle on avastanud ja sõnastanud ei keegi muu kui peaaegu ainus maailmakuulus eesti politoloog, Rein Taagepera, ning seda juba ndatel.
Parlamendi suurus sõltub riigi rahvaarvu suurusest ning seda viisil, mis on ka loogiliselt seletatav. Eesti oma liikmelise esinduskoguga on täpselt selle seaduspära keskel.
MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Ühe riigi parlamendi suurus on keskeltläbi kuupjuur tema rahva arvust. Kui üks eraldiseisev nähtus aitab teist seletada Liikmeks vahendama suurel määral, on tegu väga selge ja väga tugeva seosega.
Kuid miks see seos just selline on, miks on keskeltläbi nii, et kuupjuur elanikkonnast on see parlamendi suurus, mille poole riigid on endale teadvustamata liikunud? Sellesse süvitsi minekuks soovitan lugeda Taagepera teoseid, kuid viimase loogika lühikokkuvõte on järgmine.
First Yaya: Nina gets brainwashed by Lorraine - Episode 22 (Part 1/4)
Parlamendisaadikud ning parlamendid tervikuna üritavad vähendada oma üldist kommunikatsioonikoormust, mis sõltub nii elanike arvust, keda peab esindama, kui ka esinduskogu suurusest. Kuupjuur elanikkonnast on ligikaudu see suurus, kus vastav kommunikatsioonikoormus on kõige efektiivsem.
Mõtleme üldiselt sellest, kuidas üks esinduskogu liige ja esinduskogu tervikuna peaks toimima. Milliste valikute ees nad seisavad?
Tallinna linnavolikogu toetas oma liikmete arvu vähendamist 63-le
Ühelt poolt peaks teede suurendamiseks suhestuma esindajatega, rahvaarvuga. Mida suurem on elanikkond, seda rohkem peab üks esindaja esindama, seda rohkem on tal võimalikke kommunikatsioonikanaleid oma esindajatega.
Ning vastupidi, mida enam on poliitikuid, seda vähem on neid esindatavaid, kellega igaüks neist peaks suhtlema.
Eksisteerib surve esinduskogu liikmete arvu tõsta. Kuid poliitikud peavad suhtlema ka üksteisega. Mida rohkem on esinduskogus liikmeid, seda enam on selliseid võimalikke esinduskogusiseseid suhtluskanaleid, milles iga esindaja peaks mitte ainult otseselt osalema, vaid mida ta peaks ka jälgima.
Iga poliitik ei suhtle ainult potentsiaalselt iga teise poliitikuga, vaid ta Liikmeks vahendama ka Liikmeks vahendama, kuidas teised poliitikud omavahel suhtlevad.
Mida rohkem poliitikuid, seda suurem on nendevaheline kommunikatsioonikoormus esinduskogus. Eksisteerib surve esinduskogu suurust piirata. Seega on kaks üksteist tasakaalustavat jõudu.
Ühelt poolt oleks rohkem esinduskogu liikmeid hea, kuna siis oleks koormus valijatega suhtlemisel väiksem, kuid teisalt, mida enam on poliitikuid, seda keerulisem on neil omavahel tervikuna suhelda. Need suundumused on matemaatiliselt väljendatavad ning just täpselt selles olukorras, kui esinduskogu suurus on ligikaudu kuupjuur riigi elanikkonna suurusest, on need kaks jõudu tasakaalus.
Poolale liikmega parlament? Eesti rahvaarv on praegu umbes 1,3 miljonit.
- Fotoliigese mootmed
- Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama - Rahvaalgatus
- Tallinna linnavolikogu toetas oma liikmete arvu vähendamist le | Eesti | ERR
Kuupjuur sellest onmis on põhimõtteliselt sama, mis meie praegune riigikogu suurus Eestil on täpselt nii suur parlament kui meil võiks Liikmeks vahendama. Kui see oleks oluliselt väiksem, siis ajapikku hakkaks vajadus seda suurendada süsteemset survet avaldama.
Liikmeks astumine
Ei ole mõtet odava populaarsuse nimel lõhkuda midagi, mis on õige. Kõige viimati tuli riigikogu suuruse vähendamise ideega välja Riigireformi Sihtasutus. Erinevalt paljudest teistest, kes selle ideega päevavalgele on tulnud, oli neil aga olemas ka natuke sisulisem põhjendus, miks Eestil peaks väiksem parlament olema. Paraku ei ole see põhjendus aga pädev.
Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend
Nad juhtisid tähelepanu sellele, et teistes Baltimaades ning Skandinaaviamaades on umbes 30 kuni 50 parlamendisaadikut ühe miljoni elaniku kohta, Eestis aga üle Järelikult on Eestis neid liiga palju. Kas tõesti? See argument põhineb eeldusel, et seos elanikkonna suuruse ja parlamendiliikmete arvu vahel on või peaks olema lineaarne.
Olenemata riigi rahvaarvust, peaks olema üks optimaalne parlamendiliikmete arv inimese kohta. See ei ole aga tõsi, kui vaatame, mis maailmas toimub, ning sellele oleks väga keeruline kui mitte võimatu leida loogiliselt veenvat seletust.