Liigu sisu juurde

OÜ-l Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest. Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks. Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi. Võimalikud ümberkujundusviisid: § täis- või usaldusühingust osaühinguks või aktsiaseltsiks; § osaühingust või aktsiaseltsist täis- või usaldusühinguks; § osaühingust aktsiaseltsiks; § aktsiaseltsist osaühinguks; § ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.

Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib hüvitust nõuda äriühingust lahkumisel. Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu ärinime all.

Vastavalt äriseadustikule võib ühingulepinguga osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt on osanike võrdsus suhteline ja osanikud on võrdsed niivõrd, kuivõrd on võrdsed eeldused. Näiteks on äriseadustikus sätestatud osanike kohustus teha sissemakse. Niisugune kohustus on seadusega kehtestatud kõigile osanikele ja selles mõttes on kõik osanikud võrdsed.

Please Enable JavaScript

Võrdsus ei tähenda aga seda, et kõigi osanike sissemaksed peaksid tingimata võrdsed olema, sest seaduse kohaselt võib ühingulepinguga kehtestada ka erineva suurusega sissemaksed. Samuti ei pruugi kõik osanikud olla kohustatud tasuma oma sissemaksed üheaegselt. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele sissemakse iga üks euro annab osanikule ühe häälekui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanike ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu liikmete liigid ja nende suurus kohta.

Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete isiklik täielik vastutus või lisavastutus, kohaldatakse ühistu ja tema liikmete vastutusele vastavalt täisühingu ja selle osanike vastutuse kohta sätestatut Põhikirjaga ei saa piirata liikmete vastutust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi.

Äriühingu juhtimine Täisühing ja usaldusühing - kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Täisühingu igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule.

Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul.

Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.

Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada. Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel ei ole õigust ühingut juhtida.

Kohus võib teiste osanike taotlusel juhtima õigustatud osanikult juhtimisõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise liikmete liigid ja nende suurus täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut juhtida.

Juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel, teatades sellest ette teistele juhtima õigustatud osanikele, juhtimisõigusest loobuda, juhul kui loobumine ei kahjusta ühingu huve. Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist. Täisühingu endine osanik vastutab solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest.

Osaühing - kohustuslik juhtimisorgan on juhatus. Osaühingul peab olema nõukogu siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.

  • Äriseadustik – Riigi Teataja
  • Äriühingute asutamisest - taunex.ee
  • Osaühing | Justiitsministeerium

Juhatusel võib olla üks liige juhataja või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

Kuidas suurendada tema abikaasa liiget, mida teha Liige 4 suurusi vahel

Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka osaühinguga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osaühingu tegevust.

Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Osanike pädevusse kuulub põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui ühingul ei ole nõukogu — juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, osa jagamine, audiitori liikmete liigid ja nende suurus, erikontrolli määramine, kui ühingul ei ole nõukogu — prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine, nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine, osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine ja muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Äriühingute asutamisest

Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul korraline üldkoosolek ja erakorraline üldkoosolekkui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud liikmete liigid ja nende suurus majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust.

Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

Äriseadustik (lühend - ÄS)

Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Äriregistrile esitatava kandeavalduse tõestamise tasu 50 krooni. Juhul kui kandeavalduse tekst on kliendil endal koostatud, on kandeavaldusel allkirjade õigsuse kinnitamise tasu 10 krooni. Notari tasudele lisandub käibemaks! Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta: 1 olla füüsilisest liikmete liigid ja nende suurus ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; 2 olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust. Juhatuse liikmete vastutus 1 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Osaniku vastutus 1 Osanik vastutab osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest.

Käesoleva seadustiku § 2. Nõukogu 1 Osaühingul on nõukogu, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali vahendusel. Osanike nimekirja peab osaühingu valikul juhatus või Eesti väärtpaberite keskregister EVK.

Väärtpaberite keskregistrisse kandmata osanike nimekirja andmeid kogub ka äriregistri liikmete liigid ja nende suurus, kuid nendel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja avalikku usaldatavust. Osa võõrandamise käsundustehing peab olema notariaalselt tõestatud v. Osakapitali suurendamise võivad otsustada osanikud, teatud juhtudel ka juhatus või nõukogu, kui see on moodustatud vt ÄS § Osakapital loetakse tavapärase osakapitali suurendamise korral suurendatuks, kui suurendamine on kantud äriregistrisse.

Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Osakapitali vähendamise kohta kehtib analoogne põhimõte. Üksnes osakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse osakapital suurendatuks osa väljalaskmisest arvates.

Osakapitali tingimuslik suurendamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel ja -korras vt ÄS § Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul alates osaühingu majandusaasta lõppemisest äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul osakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel osasid välja lastud ja osakapital suurenenud.

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada. Osakapital peab olema vähemalt eurot. See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s ¹ sätestatud viisil vt selle kohta allpool osaühingu asutamise kohta sissemakseid tegemata.

Kui osakapital ei ole eurodeks ümber arvestatud, peab osakapital olema vähemalt 40 krooni.

Osaühingu netovara bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused ei tohi väheneda alla euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist.

Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s nimetatud meetmete tarvitamise.

Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada. Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata.

Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel.

Äriseadustik

Kahju tuleb hüvitada ühingule. See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu.

Alates 1. Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Äriregistri pidamine 1 Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad edaspidi registripidaja oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevus 1 Kohtunikuabi on pädev tegema kandeotsuseid ning registripidamisega seotud kohtumäärusi.

Tööpiirkond 1 Registriosakonna tööpiirkond on maa- või linnakohtu tööpiirkond. Registriosakonna pitsat Registriosakonnal on pitsat. Pitsati jäljend pitser koos registrikannetele allakirjutamiseks pädevate isikute allkirja näidistega saadetakse teistele registriosakondadele.

ÄS § lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava liikmete liigid ja nende suurus täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale.

Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt? OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1.

Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!

Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris.

Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.

Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest.

Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st. Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada?

Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud. OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt. Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne.

Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole.

Vaata video suumi peenist Arvustused tahendab liikme suurendamist

Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist.

Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut.

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega.

  • Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule. Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.

Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda.

Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.

Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul?

Kui teine ??liige suurendab Kuidas toesti suurendada liikmete folk oiguskaitsevahendeid

Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida.