Võlaõigusseaduse alusel jääb — erinevalt konkurentsikeelust — ärisaladuse hoidmise kohustus kehtima ka pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu ning seda isegi ilma vastava kokkuleppeta. Seejuures on juhatuse liikme ja äriühingu vaheline ametisuhe olemuselt sarnane kestvusvõlasuhtega, mis võib osaühingus olla tähtajatu või tähtajaline ning mis on aktsiaseltsis tähtajaline ÄS § lg 2 ja § lg 2. Ajaline kehtivus Kuigi äriseadustiku järgi kohustub juhatuse liige hoidma ärisaladust vaid ametiaja kestel, tuleb arvestada ka lepinguõiguse üldregulatsiooni. Tallinna Sadama teatel vurab juhatuse esimees Ain Kaljurand ringi Täpsemalt võib rikkumine seisneda selles, et juhatuse liige avaldab talle seoses ühingu juhtimisega teatavaks saanud asjaolusid kolmandatele isikutele, kasutab teavet nt konkureeriva äriühingu juhatuse liikme või töötajana kolmandate isikute või hoopis enda huvides.
Juhatuse liige saab oma ametiajal juurdepääsu olulisele äriühingut puudutavale teabele, sh ettevõtte klientide ja töötajate andmetele, tarnijaid puudutavale infole, tootmissaladustele, turundusnippidele jpm.
- Saladuse hoidmise kohustus - Töötaunex.ee
- Riigiettevõtete autopark on saladus - Delfi
- Juhatuse liige ja ärisaladus - taunex.ee
- Eesti poliitikute jõukuse saladus peitub eripensionides - Eesti Päevaleht
- Juhatuse liikmeks olek tähendab eelkõige seda, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe.
See, millist osa sellest teabekogumist tuleks käsitleda ühingu ärisaladusena, on suuresti äriühingu määratleda. Seadusest tulenev kohustus Nii äriseadustik kui ka võlaõigusseadus kohustavad juhatuse liiget hoidma äriühingu Liikme suuruse saladus, kuid ärisaladuse mõiste sisu ei ava kumbki.
Riigiettevõtete autopark on saladus
Seaduse pinnalt saab öelda, et ärisaladusena tuleb üldiselt käsitleda juhatuse liikmele teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmise vastu on ühingul õigustatud huvi. Seega on ärisaladuse üldmõiste üsna lai ja umbmäärane ning võib seetõttu Liikme suuruse saladus alust vaidlusteks.
Kohtupraktikas on ärisaladuseks peetud asjaolusid, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise Liikme suuruse saladus ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav.
Seega on soovitatav määratleda, mis on konkreetses ühingus ärisaladus — kõik muu ei pruugi kaitstavaks osutuda. Kirjalik fikseerimine Kuigi juhatuse liikmel on kohustus hoida ühingu ärisaladust sõltumata sellest, kas selle sisu on mõnes dokumendis täpselt määratletud, siis vältimaks olukorda, kus juhatuse liige avaldab võib-olla teadmatult ühingu Liikme suuruse saladus olulist teavet, on äriühingul otstarbekas selgelt fikseerida, mida käsitletakse ärisaladusena.
Peamine on teha asjakohane määratlus juhatuse liikmele teatavaks.
Praktika on näidanud, et ärisaladuse ulatust puudutav ebaselgus muudab sellesisulised vaidlused keerukaks ja viib suure tõenäosusega kohtusse.
Ajaline kehtivus Kuigi äriseadustiku järgi kohustub juhatuse liige hoidma ärisaladust vaid ametiaja kestel, tuleb arvestada ka lepinguõiguse üldregulatsiooni.
Kohtulahendite liigitus
Võlaõigusseaduse alusel jääb — erinevalt konkurentsikeelust — ärisaladuse hoidmise kohustus kehtima Liikme suuruse saladus pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu ning seda isegi ilma vastava kokkuleppeta. Seejuures tuleb ühingul arvestada, et seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus ei kehti igavesti, vaid üksnes seni, kui ühingul on konkreetsete asjaolude saladuses hoidmise vastu õigustatud huvi. Kuna õigustatud huvi kestus on iga ühingu puhul erinev ja sõltub ka teabe iseloomust, siis vaidluste vältimiseks ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtivusaja üle juhatuse liikme ametiaja järel on soovitatav kõnealune tähtaeg lepingus kokku leppida.
Tasu Kuivõrd ettevõtja ärisaladuse hoidmine on juhatuse liikme üldise lojaalsuskohustuse oluline osa, siis ärisaladuse hoidmise eest juhatuse liikmele üldjuhul eraldi tasu ei maksta.
Juhatuse liige ja ärisaladus
Sellest tulenevalt ei ole ka ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtivus pärast juhatuse liikme ametiaega tasu maksmisest sõltuvuses. Kohustuse rikkumine Enesestmõistetavalt seisneb ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine ärisaladuse mittehoidmises.
Täpsemalt võib rikkumine seisneda selles, et juhatuse liige avaldab talle seoses ühingu juhtimisega teatavaks saanud asjaolusid kolmandatele isikutele, kasutab teavet nt konkureeriva äriühingu juhatuse liikme või töötajana kolmandate isikute või hoopis enda huvides. Vastutus Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega kaasneb juhatuse liikme vastutus äriühingu ees, täpsemalt kohustus hüvitada kohustuse rikkumisega ühingule tekitatud kahju.
Saladuse hoidmise kohustus
Vastutuse realiseerimiseks on vaja tuvastada, et kohustust on rikutud, et sellest tekkis ühingule kahju ning et kahju tekkimine on rikkumisega põhjuslikus seoses. Juhatuse liige vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tegutses kooskõlas osanike, üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega või suudab tõendada, et on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
Kohtupraktika on kinnitanud, et vaidluses ärisaladuse lubamatu avaldamise üle on ühingul kohustus tõendada, kuidas juhatuse liige ärisaladust õigustamatult avaldas ja kasutas. Selles osas aga, mis üldse oli konkreetses ühingus ärisaladus, on tõendamiskohustus poolte vahel jagatud.
Eesti poliitikute jõukuse saladus peitub eripensionides
Kuigi äriühing peab tõendama, milline teave oli tema ärisaladus, on ka juhatuse liikmel kohustus tõendada oma vastuväiteid — näiteks et kõnealune teave ei olnud ärisaladus või ta ei teadnud ega pidanud teadma teabe salajasusest. Kohtuvaidluses on ühingul hõlpsam rikkumist tõendada, kui ärisaladuseks peetavad asjaolud on eelnevalt kirjalikult määratletud ja juhatuse liige on neist teadlik.
Kohustuse rikkumisega tekitatud kahju tõendamine ja väljanõudmine võib praktikas osutuda keeruliseks. Sageli ei seisne ühingule tekkiv kahju käegakatsutavas rahalises kaotuses, vaid saamata jäänud tulus vms kaudses kahjus, mille suurust Liikme suuruse saladus raske hinnata.
- Kuidas teha seade maja liikme suurendamiseks
- Nii Eesti Post kui ka Tallinna Lennujaam viitasid avaliku teabe seaduse pügalale, mis annab ka täielikult Eesti vabariigile kuuluvatele äriühingutele õiguse väljastada ainult seda teavet, mis puudutab riigi eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
- Никки тихо плакала - девочка не могла понять полностью, что происходит.
- Родители никогда не должны оставлять надежду, - негромко произнесла Николь, обращаясь столько же к себе, сколько и к Ричарду.
- Он принялся рассказывать ей план бегства.
- Тем временем недовольный капитан Пиоджи стоял в сторонке, передавая по ходу развития событий отчет полковнику в Нью-Йорк.