Liidu põhikiri on vastu võetud asutamiskoosolekul Lihtsustatult võib öelda, et mida suurem on äriühing ja mida suuremad juhatuse liikme ülesanded ja vastutus, seda suurem peaks olema ka tema tasu. Eneseorgani põhimõtte järgi ei ole juhatuse liikmel õigust nõuda enda töö eest tasu, kuid kui juhatuse liige ei ole osanik, on tal eelduslikult õigus töö eest tasu saada.
Üldkoosolek 7. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas nelja 4 kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest. Korralise Üldkoosoleku toimumise aja ja koha määrab juhatus.
Tallinn: Juurakomm Kui osaühingul on nõukogu, peab antud otsuse vastu võtma nõukogu. Sealjuures on oluline, et juhatuse liikme tasu ja muude hüvede puhul tuleb hinnata ka seda, et nende kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku seisundiga.
Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt üleliigse tasu tagastamist Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus Seega igal juhul tuleb tasu maksmise kohustuses kokku leppida ning selle otsuse peavad vastu võtma kas osanikud või nõukogu, võttes arvesse ka osaühingu enda rahalist võimekust.
Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et juhatuse liige ei tohi endale ise tasu määrata.
Juhul, kui juhatuse liige siiski teeb seda ilma osanike nõusolekuta, annab aluse tema vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele. Samuti võib seda käsitleda omastamisena karistusõiguslikus mõttes.
Punktides 7. Punkti 7. Auditi komitee 7.
Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditi komitee. Auditi komitee ülesandeks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Sisekontroll ja siseaudit 7.
Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus informeerib oma liikmeid hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Aktsiaselts peab moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
Osalemine teistes äriühingutes 8.
Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise, samuti tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks.
Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek, täpsustades vajadusel ka tütarettevõtjate otsused, mis eeldavad Aktsiaseltsi Üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut. Aktsiaseltsi esindamine 9.
Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid.
Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse. Eelarve, aruandlus, kasumi jaotamine ja reservkapital Eelarve Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Aktsiaseltsi finantsplaanile ning riigieelarve seaduses sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ning muudele piirangutele; Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks Aktsiaseltsi eelarve koostamisel.
MITTETULUNDUSÜHINGU KIRDE FOTO PÕHIKIRI
Majandusaasta Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta 1. Aruannete koostamine ja kinnitamine ning andmete avalikustamine.
Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid auditeeritud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist.
Eesti korteriühistute juhatustest saavad õiglast töötasu vähesed
Kohtus on üritatud juhatuse liikme suhet töölepinguks pöörata, näiteks pangaülekannete abil, kus on kirjas, et tegemist on töötasuga või näiteks väitega, et sellelt tasult on makstud töötuskindlustus makseid. Seda ei ole kohtud lugenud põhjendatuks kuna vaid ülekannete selgitustega või maksude maksmisega eriti kui neid teeb raamatupidaja või juhatuse liige iseei saa tuvastada õigusliku suhte olemust. Oluline on vaid see et, milliseid ülesandeid isik tegelikult täitis ja kas ta töösuhtele omaselt allus kellelegi või mitte.
Määrav kriteerium, kas sõlmida ka tööleping, on tegelikkuses täidetavad tööülesanded.
"Juhatuse liikme töölepinguga" riskivad mõlemad pooled. Miks nendega endiselt susserdatakse?
Kui isik täidab nii juhtimisülesandeid, kui ka tööülesandeid, on võimalik sõlmida lisaks ka tööleping. Kui isik tegeleb ainult äriühingu juhtimisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga sõlmida vaid juhatuse liikme lepingu.
Juhatuse liikmed, keda nimetatakse tegevjuhiks, osakonna juhiks, tootmisjuhiks, finantsjuhiks, personalijuhiks jne. Liigu liikmel on õigus: - osaleda liidu korraldatud üritustel; - olla valitud kõigisse liidu juhtorganitesse; - osaleda voliniku valimisel; - kasutada liidule kuuluvat vara vastavalt kehtestatud korrale; - saada volinike koosolekul teavet liidu tegevuse kohta; - välja astuda liidu liikmeskonnast.
Liidu liige on kohustatud: - täitma põhikirjas ettenähtud kohustusi, volikogu ja juhatuse otsuseid; - tasuma õigeaegselt juhtorganite poolt kehtestatud makseid ja liikmemaksu; - kasutama heaperemehelikult ja säästlikult liidu vara; - aktiivselt osa võtma liidu tegevusest ja liidu ees seisvate ülesannete lahendamisest; - hoidma ja kaitsma liidu head mainet ning hoiduma tegudest, mis võiksid liitu majanduslikult või moraalselt kahjustada; - liidust lahkumisel või väljaarvamisel likvideerima kõik võlgnevused liidu ees.
Volikogul on Täies ulatuses üldkoosoleku pädevus.
More Osaühingu juhatuse liikme tasust Üldise reegli kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud eeldatavalt tasulised. Sellest tekib küsimus, kas ka osaühingu juhatuse liikmele tuleb tasu maksta? Lühike vastus on jah, kuid seda vaid juhul, kui juhatuse liige ja osaühing on tasu maksmises kokku leppinud. Samas tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid aspekte. Juhatuse liikme tasu maksmises tuleb eelnevalt kokku leppida Juhatuse liikme ametisuhe on käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldub võlaõigusseadusest tulenev käsunduslepingu regulatsioon Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused,
Liidu koorikollektiividesse mittekuuluvad üksikliikmed valivad ühe voliniku iga 10 üksikliikme kohta. Volikogu toimumisest teatatakse volinikele ette vähemalt neliteist päeva kirjalikult või elektronposti teel. Korraline volikogu toimub kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.
- Eesti korteriühistute juhatustest saavad õiglast töötasu vähesed - Kodustiil
- Alla Meinson - MITTETULUNDUSÜHINGU KIRDE FOTO PÕHIKIRI
- Ülevaade Kaarli valla ühiskondlisest ja seltskondlisest elust.
Juhatuse liikmete roll on sellisel juhul oluliselt väiksem ja nemad tasu ei saa. Küsitluse järgi ei tasustatud ühistu juhtimise eest üldse 51 protsenti vastanutest. Vaid 11 protsenti sai netosummas — eurot, 34 protsendil juhatuse liikmetest jäi saadava tasu suurus alla euro.