I OSA Artikkel 1 1. Küsimus suunati edasiseks lahendamiseks Alalisse Rahvusvahelisse Kohtusse , mis otsustas, et nõukogu ühehäälsed otsused on järgimiseks kohustuslikud. Käesolev põhikiri jõustub, kui ratifitseerimiskirjad on deponeerinud Hiina Rahvavabariik, Prantsuse Vabariik, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamik teistest põhikirjale alla kirjutanud riikidest. London Artikkel 66 1. Artikkel 25 1.
Sõltumata uurimise tulemustest soovis ta, et Kreeka valitsus maksaks Itaaliale 50 miljonit Itaalia liiri kahjutasu.
Kreeka keeldus maksmast kuni ei ole tõestatud, et kuriteo panid toime kreeklased. See oli vastuolus Rahvasteliidu põhikirjaga, mistõttu pöördus Kreeka olukorra lahendamiseks Rahvasteliidu poole. Liitlased jäid aga Mussolini survel seisukohale, et probleemi peaks lahendama liitlasriikide Suursaadikute konverentsmis oli kindral Tellini ülesannet täitma saatnud.
Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b Koigi rahvuste liikmete mootmed artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel. Hooldusnõukogu iga liige nimetab ühe vastava ettevalmistusega isiku, kes on tema esindajaks Hooldusnõukogus. Funktsioonid ja volitused Peaassambleed ja tema juhtimisel olevat Hooldusnõukogu volitatakse oma funktsioonide täitmisel: a läbi vaatama ametivõimu poolt esitatud aruandeid; b vastu võtma palvekirju ja neid läbi vaatama, konsulteerides ametivõimuga; c korraldama vastavate hooldusaluste territooriumide perioodilisi külastusi ametivõimuga kooskõlastatud tähtaegadel; d ette võtma eelpool mainitud ja muid toiminguid vastavalt hoolduskokkulepete tingimustele. Artikkel 88 Hooldusnõukogu töötab välja küsimustiku iga hooldusaluse territooriumi rahvastiku poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja haridusalase arengu kohta. Iga Peaassamblee pädevusse kuuluva hooldusaluse territooriumi ametivõim esitab Peaassambleele aastaaruande selle küsimustiku alusel.
Rahvasteliidu Nõukogu võttis vaidluse esialgu menetlusse, kuid andis siis oma uurimistulemused lõppotsuse tegemiseks üle Suursaadikute konverentsile. Konverents nõustus suurema osa Rahvasteliidu soovitustega, kohustades Kreekat maksma Itaaliale 50 miljonit liiri, kuigi kurjategijate isikuid ja päritolu ei õnnestunud kunagi kindlaks teha.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut
Peruu armee hõivas Leticia ja see tõi kaasa uue relvakonflikti. Pärast kuid kestnud läbirääkimisi nõustusid osapooled Rahvasteliidu vahendusega ja nende esindajad läksid oma seisukohtadega nõukogu ette. Mais allkirjastati ajutine rahuleping, mis andis piirkonna läbirääkimiste lõpuni Rahvasteliidu kontrolli alla. Uus autonoomne moodustis viis augustis läbi valimised ja septembris kuulutas kohalik parlament välja iseseisvuse Hatay Vabariigi nime all.
Hitler määrati Saksa Vabariigi kantsleriks; vice-kantsleriks sai v.
Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon
Hitleri kabineti koosseisus oli 11 ministrit, neist 3 natsi: Hitler ise, siseminister W. Frick, portfellita minister H. Göring lisaks märtsist haridus - ja propagandaminister J. Hitleri portree a. Weimar and Nazy Germany. Oxford Allikas A Me nõuame kõigi sakslaste ühendamist Suur-Saksamaa koosseisu lähtudes kõigi rahvaste enesemääramise õigusest. Me nõuame saksa rahvale teiste rahvastega võrdseid õigusi ja Versailles'i ja Saint Germaini rahulepingute tühistamist.
Nõuame palgaarmee likvideerimist ja rahvaarmee loomist. Ainult saksa rahvuse liikmed võivad olla riigi kodanikud. Ükski juut ei või olla rahvuse liige. Kõigi ametiisikute ametissemääramine kogu riigis Me nõuame, et riik hoolitseks esmajoones oma kodanike heaolu ja tööhõive eest.
Rahvasteliit
Artikkel 13 1. Kui komisjon on küsimuse täielikult läbi vaadanud, koostab ta ettekande oma järeldustest kõigi küsimuste kohta, mis puudutavad vaidluse faktilist külge, ja soovitustest, mida ta peab vajalikuks vaidluse rahumeelseks lahendamiseks, ning esitab ettekande komitee esimehele.
Komitee esimees saadab komisjoni ettekande vaidluses osalevatele riikidele. Need riigid teatavad komitee esimehele kolme kuu jooksul, kas nad on nõus komisjoni ettekandes sisalduvate soovitustega. Kui lõikes 2 ettenähtud ajavahemik on möödunud, saadab komitee esimees komisjoni ettekande ja asjaomaste osalisriikide avaldused teistele konventsiooni osalisriikidele.
Artikkel 14 1. Osalisriik võib igal ajal teha deklaratsiooni, et ta tunnustab komitee pädevust vastu võtta ja läbi vaadata tema jurisdiktsiooni all olevate üksikisikute või isikurühmade avaldusi selle kohta, et riik on rikkunud nende konventsioonikohaseid õigusi.
- Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes
- Suurenenud auk
- Eestlaste ja teiste rahvuste eluolu on võrreldud paljudest aspektidest, alates majanduslikust olukorrast, demograafilisest käitumisest ning lõpetades hariduse, kultuuri jms.
Komitee ei võta vastu ühtegi avaldust, kui see puudutab osalisriiki, kes pole niisugust deklaratsiooni teinud. Kui osalisriik on teinud lõikes 1 ette nähtud deklaratsiooni, võib ta oma õigussüsteemis luua või määrata asutuse, kes on pädev vastu võtma ja läbi vaatama osalisriigi jurisdiktsiooni all olevate üksikisikute ja isikurühmade kaebusi selle kohta, et on rikutud nende konventsioonikohaseid õigusi, kui nad on ammendanud muud kohalikud õiguskaitsevahendid.
Lõike 1 kohaselt tehtud deklaratsiooni ja lõike 2 kohaselt loodud või määratud asutuse nimetuse esitab osalisriik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab nende koopiad teistele osalisriikidele.
Eesti – Vikipeedia
Deklaratsiooni võib peasekretärile saadetava teatega igal ajal tagasi võtta, kuid see ei tohi mingil määral mõjutada komitees arutatavaid avaldusi. Lõike 2 kohaselt loodud või määratud asutus peab kaebuste nimestikku, mille tõestatud koopia edastatakse kord aastas asjakohaste kanalite kaudu peasekretärile, kusjuures selle sisu ei avalikustata. Kui lõike 2 kohaselt loodud või määratud asutuse Vaata, mida liikme suurused ei rahulda avaldajat, siis on tal kuue kuu jooksul õigus anda küsimus üle komiteele.
Komitee ei võta vastu anonüümseid avaldusi; b teate saanud riik esitab kolme kuu jooksul komiteele kirjalikud Koigi rahvuste liikmete mootmed või seisukohad selle küsimuse kohta ning meetmete kohta, mida see riik võiks võtta. Komitee ei vaata läbi mitte ühtki avaldust, kui ta ei tuvasta, et avaldaja on ammendanud kõik kättesaadavad riigisisesed õiguskaitsevahendid. See ei kehti juhul, kui niisuguste vahendite kasutusele võtmine on põhjendamatult veninud; b kui komiteel on ettepanekuid ja soovitusi, saadab ta need asjaomasele osalisriigile ja avaldajale.
Teised, nagu HiiuJõgevaPõlva ja Raplaon loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Pärast Eesti Vabariigi loomist Varem olid peamiseks haldusüksuseks Koigi rahvuste liikmete mootmed vältel välja kujunenud kihelkonnad.
Valdadega liideti ka mõisamaadmis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Raamat annab mõtlemapaneva pildi, milline on nende inimeste olukord tegelikultning et eesti keele oskus või kodakondsuse omamine pole sugugi ainsad probleemid, mis teistele rahvustele Eestis muret valmistavad.
Rahvuste Tallinn - Apollo Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks. Artikkel 19 Kohtu liikmetel on kohtunikukohuste täitmisel diplomaatilised privileegid ja immuniteedid. Artikkel 20 Kohtu iga liige on enne ametisse astumist kohustatud kohtu avalikul istungil tegema piduliku avalduse, et ta peab oma ametit erapooletult ja täpselt. Artikkel 21 1.
Kohus valib esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Neid võib tagasi valida. Kohus määrab oma sekretäri ja võib astuda samme teiste vajalike ametiisikute määramiseks.
Artikkel 22 1.
Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased. Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem. Mandaate oli kolme tüüpi: A, B ja C.
Kohus asub Haagis. See aga ei takista kohut istungeid pidamast ja oma funktsioone täitmast teistes, kohtu poolt soovitavaks peetavates kohtades. Kohtu esimees ja sekretär peavad elama kohtu asukohas. Artikkel 23 1. Kohus peab istungeid pidevalt, välja arvatud vaheajad, mille tähtajad ja kestuse määrab kohus.
Kohtu liikmeil on õigus perioodilisele puhkusele, mille aja ja kestuse määrab kohus, kusjuures arvestatakse vahemaad Haagist kuni iga kohtuniku elukohani kodumaal. Kohtu liikmed on kohustatud olema kohtu käsutuses igal ajal, välja arvatud puhkusel viibimise aeg ja puudumine haiguse tõttu või muul tõsisel põhjusel, mis on esimehele nõutavas korras teatavaks tehtud. Artikkel 24 1.
Kui kohtu liige leiab, et ta Koigi rahvuste liikmete mootmed põhjusel ei saa osa võtta teatava kohtuasja lahendamisest, teatab ta sellest esimehele. Kui esimees leiab, et mõni kohtu liikmeist ei saa mingil põhjusel teatava kohtuasja istungist osa võtta, teatab ta sellest kohtu liikmele. Kui seejuures tekib lahkarvamus kohtu liikme ja esimehe vahel, lahendab asja kohus.
- I OSA Artikkel 1 1.
- Millised on teismelise liikme normaalsed suurused
- Strasser ajalehe Berliner Arbeiterzeitung.
Artikkel 25 1. Kohus peab istungeid täies koosseisus, välja arvatud käesolevas statuudis ette nähtud erijuhud.
Tingimusel, et kohtunike arv ei väheneks alla üheteistkümne, võib kohtu reglemendi kohaselt ühe või mitu kohtunikku sõltuvalt asjaoludest istungitest osavõtmisest kordamööda vabastada. Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist. Artikkel 26 1. Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku.
Kohus võib igal ajal moodustada koja mingi Koigi rahvuste liikmete mootmed kohtuasja arutamiseks. Sellise koja kohtunike arvu määrab kohus poolte nõusolekul. Käesolevas artiklis ette nähtud kodades arutatakse kohtuasju poolte palvel.
Artikkel 27 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kodade poolt tehtud otsus loetakse kohtu enda poolt tehtud otsuseks. Artikkel 28 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi.
Artikkel 29 Kohtuasjade arutamise kiirendamiseks moodustab kohus igal aastal viiest kohtunikust koosneva koja, mis võib poolte palvel kohtuasju arutada ja otsuseid teha lihtsustatud kohtupidamise korras. Nende kohtunike asendamiseks, kellel ei ole võimalik istungeist osa võtta, määratakse täiendavalt kaks kohtunikku. Artikkel 30 1.
Kohus koostab reglemendi, millega ta määrab kindlaks oma funktsioonide täitmise korra ja kohtupidamise eeskirjad. Kohtu reglemendis võib olla ette nähtud kaasistujate osavõtt kohtu või tema kodade istungeist ilma hääleõiguseta.
Artikkel 31 1.
Järvamaa tütarlastekoor jõuluvastuvõtul Koigi mõisas (2010)
Kohtunikud, kes kuuluvad mõlema poole kodakondsusesse, säilitavad õiguse osaleda menetluses oleva kohtuasja arutamises. Kui kohtu koosseisus on kohtunik, kes kuulub ühe poole kodakondsusesse, võib teine pool oma äranägemisel valida isiku, kes asja arutamisest kohtunikuna osa võtab. See isik valitakse eeskätt nende hulgast, kes on esitatud kandidaadiks artiklis 4 ja 5 ette nähtud korras.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja
Kui kohtu koosseisus ei ole ühtki kohtunikku, kes poolte kodakondsusesse kuulub, võib iga pool valida kohtuniku korras, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse artiklites 26 ja 29 ette nähtud juhtudel.
Sellistel juhtudel palub esimees koja koosseisu üht või vajaduse korral kaht liiget loovutada oma koht kohtu liikmetele, kes kuuluvad poolte kodakondsusesse, või selliste puudumisel või juhtudel, kui neil ei ole võimalik istungist osa võtta, kohtunikele, keda pooled on spetsiaalselt valinud. Kui mitmel poolel on ühised huvid, siis käsitletakse neid, kuivõrd see puudutab eelnenud sätete rakendamist, kui üht poolt.
Juhul kui selles küsimuses on kahtlusi, lahendab asja kohus. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis on ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused. Artikkel 32 1. Kohtu liikmed saavad aastapalga.
Esimees saab iga-aastase lisatasu.