Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
Välismaa äriühingu filiaali ärinimi Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest «Eesti filiaal». Ärinime kasutamine ja kaitse 1 Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele.
Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida.
Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Kui juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võib juhatuse liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.
Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta: 1 olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; 2 olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.
Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust. Juhatuse liikmete vastutus 1 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise Suurendage liiget 1 paeva jooksul oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
Osaniku vastutus 1 Osanik vastutab osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest. Käesoleva seadustiku § 2. Nõukogu 1 Osaühingul on nõukogu, kui see on ette nähtud põhikirjaga.
Osaühingul peab olema nõukogu, kui: 1 osakapital on üle krooni või 2 osaühingul on üle 20 osaniku või 3 osaühingul on majandusaasta kestel keskmiselt üle töötaja. Audiitor 1 Osaühingul peab olema audiitor, kui see on ette nähtud seaduses. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra.
Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule.
Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale.
Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Tulundusühistu - kõrgeim organ on üldkoosolek. Üldkoosolek on korraline või erakorraline.
Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.
Otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Ühistu juhtorgan on juhatus. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga.
Äriseadustik
Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest.
Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll.
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 eurot. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt.
Kiirmenetluse korras osaühingu asutamisel on lubatud teha osakapitali sissemakse vaid rahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid.
Nõusolekule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 33 lõiget
Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata - kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.
Sel juhul saab osaühingu asutajaks olla üksnes füüsiline isik.
- Äriseadustik – Riigi Teataja
- Но я не могу гарантировать, что каждый человек переживет время сна.
- Спасибо тебе, Макс, - проговорила Николь.
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 eurot. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2 eurot. Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmed peavad, juhul kui ühistu netovara on vähem kui pool osakapitalist, tasuma lisasissemaksed.
Äriseadustik (lühend - ÄS)
Lisamaksete tasumise kohustus on piiramatu, kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 eurot. Sissemakse aktsiaseltsi võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tuleb tasuda rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.
Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse aktsiaseltsi nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust või arvestuslikku väärtust ja ülekurssi. Samuti ei või aktsionärile tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.
Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Practice Areas
See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt. Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. OSAÜHING Väljamaksete tegemine osanikele Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Osanikule makstakse osa kasumist dividend võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!
Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Dividend makstakse välja rahas.
Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas. Osakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. Nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.
Osakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates uued osad või suurendatud nimiväärtusega osad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hilisema majandusaasta kui osakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest saadava dividendi suhtes.
Vara jagamine Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Aktsionärile makstakse osa kasumist dividend vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel.
Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga. Vara jagamine Aktsiaseltsi lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele äriregistrile järgneb likvideerimine.
Pärast aktsiaseltsi lõppbilansi koostamist toimub järelejäänud vara jagamine. Allesjäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Juhul kui aktsiaseltsi bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole Suurendage liiget 1 paeva jooksul vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asja menetlus lõpetatud, võib vara välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest.
Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Kui põhikirja kohaselt tuleb liikmetele maksta dividende, makstakse ühistu liikmele osa kasumist dividend vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses.
Põhikirjaga võib ette näha, et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele. Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress.
Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja vajalikku deponeerimist tagastatakse osanikele nende tasutud osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole Peenis ja kondoom vaidlustatud või on hagi tagasi lükatud.
Hüvitused — lahkumisel äriühingust, äriühingute ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval osanik võib lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.
Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra. Hüvitus makstakse välja hiljemalt kuue kuu möödudes, arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses. Äriühingus hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel - ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.
Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui rahasumma, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ühinemisotsuse tegemise ajal. Äriühingus hüvitus piiriülese ühinemise korral - kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus äriseadustikus sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.
Äriühingus hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel - kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal.
Äriühingus hüvitus ümberkujundamisel - ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik Suurendage liiget 1 paeva jooksul aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal.
Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
Osa pantimine Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa pantimise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa pantimise kohta.
Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust.
Osa jagamine Osanik võib võõrandada osa oma osast. Osa jagamisel jäävad osa koormanud õigused kehtima.
Kui õiguste endisel kujul kehtima jäämine ei ole võimalik, jäävad osa jagamisel osa koormanud õigused kehtima vastavalt puudutatud osaliste notariaalselt tõestatud kokkuleppele. Osa üleminek pärijale Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikuks võib saada ainult üks pärija, kuid seda isikut ega tema valimise viisi ei ole määratud, võib pärandaja määrata isiku testamendiga.
Ühingulepinguga võib ette näha, et pärija saab täisühingusse astuda ainult teiste osanike nõusolekul.
Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga! Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks. Õigusabi Claudius Õigusbüroo õigusblogist Õigusaudit Claudius Õigusbüroo juristid teostavad Teie ettevõttes või organisatsioonis erinevad ühingud ja ühistud õigusauditi eesmärgiga selgitada välja, kas Sinu äritegevus ja juhtimine on korraldatud kooskõlas nii siseriiklike kui Euroopa Liidu õigusaktidega. Õigusauditi käigus analüüsitakse näiteks nii juhtorganite töökorraldust osanike ja aktsionäride vahelised kokkulepped, erinevad juhtorganite otsusederinevaid töösuhteid lepingud töötajatega kui ka kontrollitakse, kas ettevõtte või organisatsiooni andmed kohustuslikes registrites on õiged ning ajakohased.
Kui pärija ei soovi või ei saa täisühingusse astuda või kui osanikud ei ole nõus, et pärija astub ühingusse, on pärijal õigus saada tema pärandiosale vastavat osa hüvitusest, mille oleks saanud surnud osanik ühingust lahkumisel.
Teiste osanike nõusolekul võib pärijale või pärijatele anda ühingus usaldusosaniku seisundi, millega ühing loetakse ümberkujundatuks usaldusühinguks. Pärijast osanik saab õiguse samale kasumiosale, kui oli surnud täisosanikul.
Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil.
Ühingulepinguga võib ette näha pärija kasumiosa vähendamise, kui pärandaja kasumiosa oli suurendatud, arvestades tema tegevust või tema kõrgendatud vastutust.
Osa võõrandamine, pantimine, jagamine Täisühingu ja usaldusühingu osa ei saa võõrandada, pantida, jagada. Põhikirjaga võib aga ette näha, et liikmesus läheb üle pärijatele või ühistu liikme perekonnaliikmetele. Samuti saab põhikirjaga ette näha, et ühistu võib surnud liikme asemele võtta liikmeks ühe või mitu pärijat. Mitme pärija korral peavad nad oma liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks määrama ühise esindaja.
Liikmeks saamiseks peab pärija või perekonnaliige esitama avalduse.
Aktsia märkimine, võõrandamine, pantimine, jagamine, üleminek pärijale Aktsia märkimine Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. Märkija võib märkimisest tulenevad õigused ja kohustused üle anda.
Kui aktsia eest ei ole täielikult tasutud, vastutab märkija tasumise eest omandajaga solidaarselt. Märkimistõendi üleandmisele kohaldatakse nimelise aktsia võõrandamise sätteid.
Nimelise aktsia võõrandamine Nimeline aktsia on vabalt võõrandatav. Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ja mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest.
Aktsionärid võivad ostueesõigust teostada üksnes ühiselt täies ulatuses. Kui mõni aktsionär loobub ostueesõiguse teostamisest, on ülejäänutel õigus teostada ostueesõigust ühiselt täies ulatuses. Aktsia jagamatus Aktsia on jagamatu.