Andamanid ja Nicobarid[ muuda muuda lähteteksti ] Andamani saared , Nicobari saared ja muud saarerühmad moodustavad üheskoos India liiduala. Lindude seas on palju rändlinde , kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. Dekkaani jõed on seevastu vihmaga toidetud ja seetõttu mahult kõikuvad. Ankur — enamasti sepistatud või valatud vigur paatide puhul kasutatavat ka nööri otsa seotud maakive aluse paigalhoidmiseks ehk ankurdamiseks.
Loots — kohalikku veeala hästi tundev sertifitseeritud laevajuht; ei kuulu laevapere koosseisu, on nõuandjaks kaptenile ohtlikus navigatsioonipiirkonnas. Tallinna Sadama sadamatesse sisenemisel ja sealt väljumisel on lootsimine kohustuslik kõikidele laevadele, välja arvatud Eesti lipu all sõitvad kogumahutavusega alla GT ning sadama tehnilise ja süvenduslaevastiku laevad.
Eestis osutab lootsimisteenust Eesti Loots. Kohustuslikest lootsimispiirkondadest leiate täpse ülevaate veebiaadressilt www.
Meresõiduohutuse seadus (lühend - MSOS)
Lossimine — lasti mahalaadimine laevast Meremaanteed — eestikeelne nimi Euroopa Liidu prioriteedile Motorways of the Sea — algatus suunata logistikasektor maanteetranspordi asemel enam meretransporti kasutama. Meremehe pass — Rahvusvahelisel meremeeste isikutunnistuste konventsioonil põhinev meremehe isikutunnistus, mis annab munsterrolli kantud meremehele tingimusliku õiguse siseneda teiste riikide sadamatesse ilma viisata.
Munsterdamine — laevapere liikmete laevale vormistamine. Munsterroll — laevapere liikmete nimekiri. Navigatsioon — meresõit üldisemalt. Navigatsiooniperiood tähendab aga ajavahemikku, mille kestel mingis piirkonnas kliimaolud meresõitu võimaldavad.
Pakpoord — laeva vasakpoolne parras laeva ahtrist vaadatuna J Parvlaev — autotekiga reisilaev. Pilsivesi — pilssi või pilsikaevudesse kogunenud vesi.
Masinaruumi ja tankerite pilsivesi sisaldab naftaprodukte. Pollar — terasest või malmist vigur kail, selle külge kinnitatakse laeva kinnitusotsad, et sildunud laev kai ääres püsiks.
Poom — ujuvtõke veepinnal reostuse levimise tõkestamiseks; vanasti kasutati poome ka kaitseks vaenlase ujuvmiinide ja allveelaevade vastu. Praam — pukseeritav madala süvisega laev, millega veetakse kaupa peamiselt siseveekogudel, aga ka varjulisel rannikumerel. Kui sõber ütleb, et läheb praamiga Saaremaale, võib teda esiotsa sõbralikult puidulastiks tögada ja siis talle lahkesti seletada, mis vahe on praamil ja parvlaeval. Prahtimine — laeva rentimine pikemaks või lühemaks ajaks.
Puistlast — Puistlastiks nimetatakse igasugust tahketest osadest koosnevat ja lahtiselt laeva lastiruumis veetavat lasti. Veetakse selliseid kaupu puistlastilaevadega ehk balkeritega ingl. Puistlastilaevad on enamasti ehitatud kindla kauba kivisöe, vilja, tsemendi, puiduhakke, suhkru vms veoks ja sellest tulenevalt on laevade maht, laadruumide ehitus, ballastitankide asetus jms vägagi varieeruv.
Puistlastilaev — puistlasti vedamiseks ehitatud laev. Puksiir — öeldakse ka vedurlaev või pukser; abilaev laeva de edasitõukamiseks või vedamiseks so pukseerimiseks. Natuke lasteraamatust tuttava Aatomiku moodi laev — ise väike, aga jõud on suur. Punkerdamine — Mis on tahtsam kui meeste liikme pikkus voi selle paksus varustamine kütusega. Punkrilaev — laev, mis tegeleb teiste laevade varustamisega kütuse ja määrdeõlidega nende laevade omavajadusteks.
Ramp — autode liikumist kaldalt laevale või vastupidi hõlbustav platvorm või sild; ramp võib olla nii laeval kui kail. Reeder — laevaomanik. Reisilaev — laev reisijate vähemalt 12 ja nende pagasi veoks regulaarliinil või puhkereisil. Ro-ro — ka Veerem — Veerem ehk ro-ro-last võib tähendada väga erinevat tehnikat — näiteks nagu sõiduautod, veoautod, järelhaagised, põllumajandustehnika, metsa töötlemise veokid, ehitustehnika, bussid, aga ka kõiksugust muud registreeritud massiga üle kg ratastehnikat.
Ratastel on selle kaubagrupi juures määrav roll — kui muid kaupu tõstetakse laadimistehnikaga laeva ja laevalt maha, siis veeremkaubad veerevad. Võivad nad seda tema nii omal jõul — autod jm ratastega liikurmasinad — kui laadimistehnika abil — treilereid näiteks veetakse eriliste vedukitega, sadulauto ootab järgmises sadamas ees. Veeremilaev — ühe või mitme autotekiga kaubalaev Sadamakapten — sadama valdajaga töö- või teenistussuhetes olev isik, kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust sadamas Segalast — selle mõiste alla käivad kaubad, mis on pakitud kottidesse näiteks kakao-oad, suhkur, jahumahutitesse, laotatud alustele või pakitud mõnel muul viisil, aga ka lahtiselt veetavad kaubad — metall, sõidukid, konstruktsioonid jne.
Siht — üksteise taga asetsevad navigatsioonimärgid näiteks majakas, tulepaak vms kaldamärkmis näitavad laevatee sihti näiteks sadamasse sissesõidul. Sellised on kasutusel näiteks Paldiski lõunasadamas ja Muuga sadamas. Skimmer — vahend merepinnalt reostuse likvideerimiseks. Stividor — laevade lastimis-lossimisega tegelev ettevõtja.
Tallinna Sadamas pakuvad stividorteenuseid terminalide operaatorid. Süvis — veeliini tasandi kaugus laeva kiilujoonest. Praktikas määratakse süvis laeva ahtris ja vööris.
Tanker — vedellasti vedamiseks ehitatud kaubalaev. Tekk — korrus laevas. Tender — väike veesõiduk, mis teenindab ja varustab reidil seisvat laeva. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaidjõhvikaid ja rabamurakaid. Loomad[ muuda muuda lähteteksti ] Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi.
Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad, elanud imetajate luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või purustanud. Leitud on 20 muskusveise või mammuti jäänust.
Kuigi kindlasti on olnud ka põhjapõtru ja teisi Arktika loomi, pole nende jälgi leitud. Mõned teised maismaaloomad, sealhulgas mõned põrnikadvõisid jääajad Põhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised rändasid sisse, põhiliselt kagust.
Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lõuna-Rootsi ja Taani alalt Norra ja Taani vahel merd ei olnud. Hiljem võisid mõned loomad tulla ka Soome kaudu Põhja-Norrasse. Mageveekalade sisserännet idast piirasid ajutiselt soolase vee tõkked osas praegusest Läänemerest.
Järkjärguline maakerge pärast jää kadumist mõjutas veekogusid ja tingis levikuvõimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserännanutele. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ja kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahmelemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder.
Läänerannikul on arvukalt hirvi. Karuhunt ja ilves olid aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas. Rebasedsaarmad ja mõned kärplased on tavalised.
Paljudes kohtades on mäkrasid ja kopraid. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad kuni km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas. Kogu saarestikus elab 64 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel Malayalami keelt, välja arvatult Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt Divehi keeles.
- Nimi[ muuda muuda lähteteksti ] Nimi "India" tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš.
- Sadama ABC - Tallinna Sadam
- Norra – Vikipeedia
- India – Vikipeedia
- Meresõiduohutuse seadus – Riigi Teataja
- Suuruse liikmed tahtedest
- Reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused 1 Reederi või tema laeva meresõiduohutusalased auditeerimised liigitatakse järgmiselt: 1 esmane audit; 2 iga-aastane audit või vahepealne audit; 3 täisaudit; 4 audit ajutise tunnistuse väljastamiseks; 5 lisaaudit.
Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor. Lakshadweep on eriti tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest.
Kivisöe kaevandus Indias Maavaradest on esindatud näiteks kivisüsi suuruselt neljas kivisöevaru maailmasantimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.
Indias ja kogu maailmas liiguvad miljonid inimesed COVID pandeemias, lisades väljakutse elada ilma juurdepääsuta puhtale veele. Nüüd on juurdepääs puhtale veele India perede tervisele eriti kriitilise tähtsusega. Need tegurid koos praeguse poliitilise tõukega kriisi lõpetamiseks on loonud enneolematu kiireloomulisuse tõhusate lahenduste rakendamiseks, et suurendada juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Alates Tehes partnerlust erinevat tüüpi organisatsioonidega, sealhulgas mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega, mobiliseeritakse ressursse ja jagatakse teadmisi, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja ohutule ning puhtale veele.
Lisaks toetavad India metsad ligi miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad metsadest saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudesr metsasaadustest, mida eluks vaja. India riigipõhiste andmete kasutamine annab rohkem teavet nende ainulaadsete metsaökosüsteemide kohta. India metsauuring hindas oma India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka - arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel.
Teistes India spetsiifilistes andmekogumites on hinnatud kliimamuutustega võitlemiseks ülioluliste looduslike metsade ulatust, mis on süsiniku sidumisel 40 korda tõhusam kui istutatud metsad.
WRI India taimkatte tüübi kaartide analüüs tuvastab umbes 65 miljonit hektarit looduslikke ja naturaliseeritud metsi. Viimati mõõdeti 55 aasta jooksul maksimaalseks väärtuseks Põllumaa hektarites hõlmab maa-ala, mille FAO on määratlenud ajutiste põllukultuuride all olevate maadena topeltkultuuritud alad arvestatakse üks kordajutised niidud niitmiseks või karjamaaks, turu- või köögiaedade alune maa ja ajutiselt kesa.
Haritava maa tõttu hüljatud maa on välistatud. Teiste kasutatavate metallmineraalide hulka kuuluvad vask, boksiit alumiiniumi põhimaaktsink, plii, kuld ja hõbe.
Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad, dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised savid, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit. Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt ning süsi pärineb erinevate osariikide kaevandusest, nii pinnasest kui ka sügavikust. Kõige tähtsam söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, mis moodustavad umbes poole riigi toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest.
Maagaas on vähe tähtis. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. India rahvuslikku majandust kontrollivad kuus põhitööstust: toornafta, naftatöötlemistooted, kivisüsi, elekter, tsement, valmis süsinikteras.
Riigisiseselt tarnitavad mineraalid on India mitmekesise töötleva tööstuse jaoks oluline alus ning tagasihoidliku eksporditulu allikas.
Kokku on tegevkaevandusimillest kaevandab sütt, kaevandust tegelevad metalliliste mineraalise kaevandamisega, kaevandust kaevandavad mittemetallilisi mineraale. Kliima[ muuda muuda lähteteksti ] Kliima erineb sõltuvalt laiuskraadist ja geograafilisest asukohast. India asetseb troopikavöötmes ja lähistroopikavöötmes. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad.
Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idapool kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt. Himaalaja mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest.
Kogu India Himaalajast lõuna pool asetseb troopikavöötmes ja seal domineerivad Aasia mussoonid. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid.
Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. India kliimat mõjutavad tugevalt Himaalaja ja Thari kõrb. Himaalaja takistab Kesk-Aasia katabaatituulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel.