Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada.
Äriseadustik
Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Osanike otsus 1 Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse ja põhikirja uue teksti. Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise.
Hääleõiguse piiramine Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras.
Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse Millised liikmed peaksid olema suurused nõukogu arvamuse. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.
Äriseadustik – Riigi Teataja
Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
Üldjuhul arvestatakse laenu tagasimaksel ka laenumaksete puhvrit, mis aitab korteriühistu välja Millised liikmed peaksid olema suurused puhkudel, kui mõni elanik peaks jääma ühistule võlgu või näiteks pangalaenu euribor peaks suurenema. See tähendab, et kui ühistu igakuine laenumakse on näiteks eurot kuus, siis koosoleku otsuse protokoll peab olema vormistatud nii, et kogutakse igakuiselt rohkem.
Otsuses on need numbrid kajastatud konkreetselt ruutmeetri kohta, näiteks 1,15 eurot m2. Kui pikaks ajaks on mõistlik laenu võtta? Osalise renoveerimise korral, näiteks katusevahetuse puhul, võib olla laenu tagasimakse tähtaeg näiteks aastat, sest väiksema maksumusega laenu pole mõtet venitada liiga pika perioodi peale.
Üldiselt võiks lähtuda aga põhimõttest, et mitteenergiasäästuga seotud laenude maksimaalne tähtaeg on kuni 15 ja energiasäästuga kuni 20 aastat.
Laenumaksete planeerimine koosneb mitmest omavahel põimunud osast: mis töid oleks vaja teha; kas need tööd on kriitilised või pakuvad hoopis tulevikus energiasäästu; kas pärast nende tööde tegemist on laenu lihtsam maksta, sest soojaarved vähenevad, või tõstavad tehtud tööd hoone turuväärtust jne. Mida teha, kui ühistu liikmed ei suuda võlga tasuda? Kui kõik välja toodud aspektid on korralikult läbi arutatud ja planeeritud ning korteriühistu võtab mõistliku suurusega laenu, siis jaksavad elanikud ka selle eest maksta.
Õige investeering tõstab korterite turuväärtust, energiasäästutööde puhul vähenevad soojaarved ning lõppkokkuvõttes on Millised liikmed peaksid olema suurused rahul. Kui aga ikkagi juhtub, et korteriühistul peaks tekkima probleeme maksete tasumisega, tuleks kohe pöörduda laenuandja ehk panga ja KredExi poole ning nendega koos edasine tegevusplaan läbi arutada.
Vajadusel saab sõlmida uued kokkulepped ja maksegraafikud. Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Korvpallid Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid.
Aastast on keelatud kanda võistlusvormi all t-särki [2]. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4— Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20—25, 30—35, 40—45 ja 50— Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust.
Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega muid potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks.
Mängu eesmärk ja korraldus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast enam kui kolmemängulise turniiri korral 12kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.
Korvi langenud pall Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama.
Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata.
Seega täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Üks olulisemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus.
Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist.
Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamiku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul.
Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Mängija on alas kus vise on väärt 3 punkti, tema mõlemad jalad on joone taga Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga.
Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas.
Kui palju liikmeid on tüüpiline seikluspidu Savage Worlds?
Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamise hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks.
Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab.
Seistes ühe jalaga audis või osaliselt piirjoonel ja teisega väljakul, loetakse mängija audis olevaks. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga.
Kuidas korteriühistu saab hinnata oma laenuvõimekust ja planeerida tagasimakseid?
Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul, ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti sh korvilauda hoidvat konstruktsiooni, mis on väljaku kohal ja selle kõrval väljaspool väljakut, loetakse pall audis olevaks.
Audi registreerimiseks ei ole tingimata vaja, et mängija seisaks audis ja saaks seal palli. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas.
EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele
Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Vallates palli on olukord teine.
Saanud palli seistes, võib ta palliga pöörata, s. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees.
Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades.
Põrgatamine ja ühes ka liikumine palliga lõpeb, kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli.
Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.
Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda.
Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega.
Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.
Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel".
Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit.