Liigu sisu juurde

Suurem osa maailma nafta- ja maagaasivarudest on riikide käes, kes ei pea vaba turu põhimõtetest palju. Me usume, et Iraagi halvad kogemused, Iraagi naftatööstuse taaskäivitamise suhtes valitsev ebakindlus, Euroopa ja Ameerika energiakompaniide rivaalitsemise võimalik hoogustumine ning vajadus kaitsta Euroopa võtmetähtsusega energiatööstust ja -tehnoloogiaid ei peaks muutma NATO põhiülesannet säilitada tugevad üleatlandilised kaitsesidemed ning kaitsta oma liikmeid sõjaliste rünnakute eest. Krt, meil on ikka väga hea seis.

Nagu eile oletasin, on meil täna diagnoose pea kaks korda rohkem. Aga jätkuvalt langustrendis. Juhtumite arv päevas kahaneb järjekindlalt. Sama suundumusega on varsti käes hetk, kus koguhaigete arv hakkab kahanema.

Haiglatest kirjutati välja rohkem kui sisse. Statistiliselt oluline kahanemine veapiirist allpool väga hea. ICU-des on olukord stabiilne. Surmade arv on kasvanud, kurb, kuid ootuspärane. Koguarv endiselt väike, mis on väga hea. Minu küsimus aga on: kui suur on tõenäosus, et loomade heaolu suurendamisega tegelev organisatsioon saab teie käest rahastuse oma vabatahtlike koordineerimise täpsemalt vabatahtlike koordinaatori jaoks?

V: Keskmise ja suurprojektide voorus toetame me valdkondlikke projekte, mis aitavad kaasa muuhulgas demokraatia ja kodanikuteadlikkuse tõstmisele, mille hulka muuhulgas kuulub kindlasti ka vabatahtlik tegevus. Väikeprojektide vooru puhul on toetuste eesmärgiks ühenduste võimekuse tõstmine, mille hulka samuti kuulub vabatahtlike parem kaasamine.

K: Kas projekti tegevused võivad panustada mitme programmi eesmärgi täitmisesse? V: Jah, aga nende seast peaks valima peamise eesmärgi ja selle alt taotlus esitada. K: Kuivõrd on vajalik partner mõnest doonorriigist? V: Otseselt ei ole vajalik, aga partnerlus doonorriikide organisatsiooniga annab võimaluse saada lisapunkte taotluse hindamisel.

Kui palju ma saan liikme suurendada meie aja jooksul

K: Millised on head näited projektidest mis esitatakse? Mis on kaks-kolm olulisemat punkti mida hinnatakse, annavad hea eelduse edukaks taotluseks? V: Hindamiskriteeriumid on leitavad ACF-i programmi juhistes lk 18, seal on näha ka need aspektid, mis on hindamisel kõige olulisemad. K: Kas teavitusüritustel on ka mingid miinimummäärad — kui palju inimesi peab vähemalt osalema? Nt abielureferendum? V:Vabaühendused puutuvad oma huvikaitsetegevuses paratamatult kokku päevapoliitikaga, mis ei tee vabaühenduse tegevust veel poliitiliseks.

Vastus küsimusele on jah. K: Kas ja mis tingimustel võib toetust küsida online tegevusteks? On ainult teatud kulud, mis on välistatud kinnisvara ost jne. K: Küsimus suurprojekti kohta — projekti tegevused peaksid hõlmama Eesti eri piirkondi ning kaasama eri tasandi partnereid — kas väljaspool Eestit toimuvad projektitegevused ei sobi?

Kas koalitsioonipartnerid võivad olla ka erasektorist või väljapool Eestit? V: Jah, tegevused võivad toimuda osaliselt ka väljapool Eestit.

Suurprojekti taotlemiseks peab koalitsioonis st põhitaotleja partneriteks olema vähemalt veel 2 vabaühendust, kes võivad olla ka väljapool Eestit kas EMP toetusi saavatest riikidest, doonorriikidest või EMP-sse mittekuuluvatest, kuid Eestiga ühist piiri omavatest riikidest st Venemaalt.

K: Kas keskkonna- ja kliimateemadega seotud projekte võivad esitada ainult need vabaühendused, kelle nö registreeritud põhitegevus on keskkond?

Alustasime tippujujate analüüsitehnika arendamisest ja rakendamisest, arvutite müügist jõudsime lõpuks äritarkvara, seejärel CRM tarkvara ning ärianalüüsi tarkvara juurutamise ja koolitamiseni. Eelviimane neist pidas meie arvutite ja juppide ladu umbes samamoodi kui praegu kroonviiruse seisu jälgitakse — vaadati vaid lattu saabumise ja sealt väljaandmise koguseid, saatelehti ei vaadanud, kandis laost tooteid maha müügi- ja ostusumma vahede järgi. Kui ükskord inventuuri tegema hakkasime, oli segadus meeletu.

V: Ei, projekti sisuks peavad olema keskkonnateemad vastavalt juhistes etteantud raamidele teadlikkuse ja võimekuse kasvatamine keskkonna teemadel, sh kliimamuutused ja nendega kohanemine; keskkonnateabe kättesaadavus, õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste menetlemisel ja võimalus pöörduda keskkonnaasjus õigussüsteemi poole vastavalt Arhusi konventsioonile.

K: Kas taotlusvormid on sisuliselt samad, mis eelmise suurvooru ajal? V: Ülesehitus on sama, väikseid parandusi on tehtud, eelkõige eelarves.

Soovitame kasutada siiski uusi taotlusvorme. K: Kui kaasatud on ka doonorriigid, siis kas tegevused võivad toimuda ka nendes riikides või vaid Eestis?

V: Jah, tegevused võivad toimuda ka doonorriigis. K: Kas saaksite tuua näite teavitusüritustest? V: Nt projekti avaüritus, millegi esitlus avalikkusele või ajakirjandusele, nt uuringu tulemused, projekti raames toimuv konverents jne. K: Kui projektitegevuste alustamiseks on partnerriikides tarvilik soetada seadmeid nutitelefonid koolituste tarbeks, wifi seadmed jnesiis kas on tegu põhivaraga, tarbekaupadega või on see määratletud muud moodi?

Kas siin on mingid kitsendused või erireeglid? V: Kas tegu on põhivaraga, sõltub teie organisatsiooni raamatupidamise sisekorraeeskirjast. Reeglina on põhivarale kehtestatud mingi alammäär eurodes nt alates eurostalates millest käsitletakse mingit toodet põhivarana. K: Kas toetussummad on ilma käibemaksuta? V: Kui vabaühendus käibemaksu tagasi ei saa ja reeglina nii onsiis esitab ta kuluaruannetes kulud koos käibemaksuga.

Kui vabaühendus saab mingitelt makstud arvetelt käibemaksu tagasi, siis kuluaruannetes esitatakse need kulud ilma käibemaksuta.

Samal teemal

K: Hindamiskriteeriumide kohaselt antakse 5 lisapunkti, kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid. Kas see kohaldub keskmise suurusega projektidele, kestusega kuud ja eelarvega 30 - 60 eurot?

Ehk, kui keskmise suurusega projekti on kaasatud vähemalt üks partner, saab projekt 5 lisapunkti? V: Hinnatakse nii partnerlust ennast kui selle sisu. Kas partnerite kaasatus on põhjendatud, kas see on sisuline või formaalne, kas partnerid panustavad sisuliselt või on nende roll marginaalne jne.

Automaatselt 5 punkti ei saa. Suurprojekti taotledes on nõue, et lisaks põhitaotlejale on veel kaks vabaühendustest partnerit, kuna need projektid on suunatud võrgustikele.

Kui palju ma saan liikme suurendada meie aja jooksul

Ka nende projektide puhul vaadatakse lisaks formaalse nõude täitmisele partnerluse sisu — kas see on põhjendatud, kas partnerite roll on sisuline. K: Täiendavaid lisapunkte 2 p saab, kui kaasatud on doonorriigist pärit partner. V: Kui on kaasatud partner doonorriigist, siis jah, selle eest saab kuni 2 punkti.

Taas hinnatakse ka partneri sisulist kaasamist. K: Suurprojekti puhul - kas kõik 3 partnerit peavad olema Eestist? Kas kõik 3 partnerit peavad olema eri tasanditelt: valitsusväline, KOV tasand, riiklik tasand? V: Ei pea kõik olema Eestist ja ei pea olema esindatud eri tasandid.

K: Kas doonorriigist pärit partneril peab olema oma eelarve ja ta peab koostama ning esitama aruandeid sarnaselt Eesti partneriga? V: Partneri kulud tuleb näidata eelarves, mille esitate meile koos projektitaotlusega. Taotlusvormis on ka küsimus selle kohta, kuidas kulud partnerite vahel jagunevad. Doonorriigi partneriga arveldab toetuse saaja, kes peab hea seisma selle eest, et ka partner täidab samu nõudeid, mis on toetuse saajal ACF-i ees.

Talle kehtivad samad kulude abikõlblikkuse nõuded jne. Tema peab andma aru teile, et tööd on tehtud ja teie peate veenduma, et kulud on ka tegelikult kantud. Teie annate aru taas meile. V: Siin on peetud silmas seda, et lihtsalt tavapäraste sotsiaal teenuste osutamist ei toetata, isegi kui on tegemist haavatavate gruppidega.

Teenuste osutamine võib olla osa projektist, kui sellega kaasnevad mingid muudatused, nt uute meetodite katsetamine, teenuse osutamise kogemuse baasilt sisendi kogumine huvikaitse tegevuseks ja selle elluviimine, teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused jne. Kõige lihtsamalt öeldes ei sobi sellised projektid, mille sisuks ongi sellise teenuse osutamine, mida te nt igapäevaselt teete ja mingeid erilisi muudatusi selle sihtgrupi jaoks ei kaasne peale selle, et ta on oma teenuse kätte saanud.

K: Kui suurprojekti taotluse tarbeks on olemas 3 vabaühendust, kes on partnerid ja kinnitavad seda allkirjaga.

Kui palju ma saan liikme suurendada meie aja jooksul

Kas ülejäänud partnerid võib niisama taotlusesse märkida või on eelistatud kui on ka konkreetse dokumendina olemas partnerluskinnitus? Samuti ka siis, kui partnerite panus projekti on vabatahtlik töö. V: Asjade tasuta kasutada andmine mitterahalise omafinantseeringuna arvesse ei lähe. Kui on varem tööd anda, siis saab tööandja alati ühepoolselt töötaja uuesti tööle kutsuda ja kui ka peale 3 kuud ei ole tööd anda, siis tuleks hakata mõtlema koondamiste peale.

Töötukassa töötasu hüvitis räägib TLS paragrahv 35 kasutamisest, kui töötajatele ei ole anda tööd kokkulepitud ulatuses. TLS § 35 ei tähenda, et töötaja töötasu oleks vähendatud ja seda ei saa teha antud § alusel. Töötasu vähendamist saab teha TLS § 37 alusel. Tuleb palkasid vähendada päevapealt. Tuleb töötajatele seda kommunikeerida.

Mis on kõige mõistlikum odavam viis tööandjal seda teha? Kas siis rakendub see, et töötajal on 7 päeva aega nõustuda ja kui ei ole palgalangetusena nõus, siis on 1 kuu keskmise töötasu hüvitamine ja kõik? Või kas on veel odavam võimalus? Kõige odavam võimalus võib olla kokkuleppel töötasu vähendamine aga siis ei ole võimalik taotleda Töötukassa hüvitist.

Küsimused ja vastused | Aktiivsete Kodanike Fond Eestis

Kui soovitakse siiski kasutada TLS § 37 ja taotleda ka töötukassa hüvitist, siis ahjuks ei ole võimalik 14 päevasest etteteatamistähtajast mööda minna ja selle aja eest peab tasuma keskmist töötasu. Ma ei näe võimalust, et Töötukassa saaks antud juhul toetuse maksmisest keelduda aga see on üsna spetsiifiline küsimus ja võiks töötukassast üle üksida.

Oleme seda küsimust korduvalt tõstatanud. Hetkel tundub, et ikkagi selle 3 kuu perioodi jooksul täidetakse lubadust ja vajadusel võetakse töötukassa reservidest raha juurde. Kas ja kuidas täiendaval likvideerimisel on võimalik vahetada kohtu poolt määratud likvideerijat?

On võimalik vahetada. Sellel võib olla mitu põhjust. Kontol ei ole piisavalt vahendeid, et makset sooritada või teenustasu maksta. Makse teostamise kuupäev ei ole veel saabunud. Makse andmed ei ole korrektsed. Kallis Christophe, ajal, kui energiaturud on pingelised, hõõrumine energia tarbijate ja tootjate vahel kasvab ning terroristid ründavad energiarajatisi kogu maailmas ja peaaegu iga päev, on energiajulgeolek esimesel kohal enamiku riikide julgeoleku- ja majanduskavades. Globaalse probleemina vajab energiajulgeolek globaalset lähenemist ning seega rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu näiteks NATO suuremat tähelepanu.

See reaalsus on hakanud koitma enamikule NATO Suurused suguelundite tahed, kuid ikkagi ei ole allianss seni oma rolli ja ülesannet selle üha suuremaks muutuva probleemi puhul suutnud formuleerida. Olulist edasiminekut selles küsimuses ei ole olnud, sest liitlastel on ikka olnud vastumeelt alliansi kohustustepagasi suurendamine, ning energiajulgeoleku peamise garantiina eelistatakse näha turujõude.

Kui palju ma saan liikme suurendada meie aja jooksul

Mõnigi liikmesriik arvab, et kui NATO hakkab energiajulgeolekus rohkem kaasa rääkima, saadaks see vale signaali energiatootjatele, eriti Venemaale, kellest alliansi liikmed on üha enam hakanud sõltuma.

NATO peaks keskenduma selliste meetmete väljaselgitamisele, mille abil ta saaks omalt poolt energiajulgeolekut parandada ning mis annavad käegakatsutavaid tulemusi, ning samal ajal kooskõlastama teiste valitsusväliste organisatsioonidega ühise ja igakülgse transatlantilise energiajulgeoleku poliitika.

Teisisõnu peaks NATO kasutama nii oma staatust valitsustevahelise organisatsioonina kui ka oma suhtelist eelist teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ees — oma sõjalisi võimeid.

Viimase 30 aasta jooksul on paljud NATO riigid osalenud mitmes sõjalises ettevõtmises, mille eesmärk on olnud energiavarustuse kindlustamine. Arvestades, kui paljusid juhtivaid nafta- ja maagaasitootjaid kummitab poliitiline ebastabiilsus, on mitmeid sõjalise sekkumise stsenaariume, millega NATO võib toetada energiavarustuse kindlustamist.

Riike nagu Nigeeria ning Iraak, kellest kumbki toodab iga päev üle kahe miljoni barreli naftat päevas, nõrgestavad nüüd siseriiklikud konfliktid. Ebastabiilsuse ähvardav vari on ka teiste tootjate kohal, nagu näiteks Saudi Araabia, Iraan, Tšaad ja Sudaan.

Globaalne energiajulgeolek sõltub ka energiakoridoridest, mis jäävad suurema vägivallategevuse piirkondadesse, nagu näiteks Lähis-Ida, Aafrika ja Kesk-Aasia.

Kui palju ma saan liikme suurendada meie aja jooksul

Kui nafta tootmine väheneks mõne miljoni barreli võrra päevas pikemaks ajaks, mõjuks see maailma majandusele laastavalt. Kui mõnes nendest kohtadest tekivad probleemid, on vaja kiiresti kohale saata rahvusvahelised stabiliseerimisväed. NATO peaks neid ohte analüüsima, valmistama nende tekkimise puhuks ette eriolukorra plaanid ning andma oma vägedele asjakohase väljaõppe ja varustuse. Sama käib NATO huvisfääri jäävate mereteede ja strateegiliste pudelikaelade kohta, nagu näiteks Bosporuse, Gibraltari ja Hormuze väinad, Suessi kanal ning Bab el Mandebi merekitsus, kus kõikides ootab tankereid üha suurem terrorirünnakute oht.

Eriti riskantne on Hormuze väin, sest pinged Iraani tuumaprogrammi pärast kasvavad üha. NATO strateegilises kontseptsioonis on elutähtsate varustusliinide kaitsmist mõnevõrra juba käsitletud. Kontseptsiooni rakendamine hõlmab rohkemate sõjalaevade kohalolekut ning kontrollitegevust elutähtsates energiatransiidi piirkondades. See ei suurendaks ainult energiajulgeolekut, vaid toetaks oluliselt ka võitlust ebaseadusliku tegevuse vastu nagu piraatlus, mereterrorism ja salakaubavedu.

Kallis Christophe,

Allianss peaks mõtlema ka strateegiliste pudelikaelade mineerimise ohule. NATO miinitõrjevõime on praegu liiga väike, et astuda sellega vastu kas mõne riigi või terroristliku rühmituse suuremale mineerimisoperatsioonile. Energiaterrorismi ohtu arvestades on kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri julgeoleku suurendamine nii alliansis kui ka väljaspool seda veel üks valdkond, kus NATO-l võiks olla tähtis roll.

NATO energiajulgeoleku tehnoloogia foorum — Kuigi kriitilise energiainfrastruktuuri kaitse parandamiseks on viimasel viiel aastal palju tehtud, on energiasüsteemid mõlemal pool Atlandit endiselt haavatavad. Koostöösuhted NATO-väliste riikidega, näiteks Vahemere dialoogi, Istanbuli koostööalgatuse ja rahupartnerlusprogrammi raames, annavad võimaluse teha energiajulgeolekualast koostööd energiatootjatega nagu Kasahstan, Aserbaidžaan ja Türkmenistan, aga ka transiidiriikidega nagu Gruusia.

Viimaks peaks allianss ära kasutama ka oma praegust rolli NATO ja NATO-väliste riikide valitsuste ning sõjavägede vahelise teabevahetuse ja julgeolekudialoogi foorumina ning edendama arutelusid energiajulgeoleku üle. Näiteks kuna NATO riikide sõjaväed tarbivad rekordiliselt palju energiat, on nad üha enam huvitatud uutest tehnoloogiatest ja energiatõhususe meetmetest, mis aitaksid neil oma energiaarveid vähendada ning vabastaksid ressursse muudeks otstarveteks.

Iraagi sõda näitas, et lahinguvälja varustamine kütusega on nüüdisaegse sõjaväe jaoks tõsine probleem ning et kütuse kokkuhoid ei ole enam voorus, vaid praktiline hädavajadus. NATO võib soodustada sõjavägede teabevahetust kütuse kokkuhoiu, alternatiivsete kütusetehnoloogiate ning energiatõhususe meetmete üle, mis aitaksid neil oma energiatarbimist vähendada.

Uus julgeolekukeskkond tähendab seda, et sõjalised sekkumised naftat tootvates riikides, merevägede tegutsemine strateegilistes pudelikaelades ning maailmamajandust meie energiavarustuse ründamisega halvata soovivate araabia naftaterroristide tõrjumine on praktiliselt juba ette programmeeritud.