Jaoskonnakomisjoni moodustamine 1 Jaoskonnakomisjon moodustatakse hiljemalt 20 päeva enne valimiste päeva. Nõusolekus märgitakse ära kinnitus, et kandidaat on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas ja valdab eesti keelt vähemalt keeleseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tasemel; 2 kandidaadi omakäeliselt kirjutatud, kuupäevaga varustatud ja allkirjaga tõendatud süümevanne või varem antud süümevande vastuvõtnud ametiasutuse poolt väljaantud teatis, millest nähtub, kellele, millega seoses ja millal ta vande varem on andnud; 3 kandidaadi isikuandmed vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormile. Valija andmete kandmisel kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus». Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Ühes nimekirjas kandideerijate hääled liidetakse.
- Hääletamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess.
- EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
- Suurenenud noorukieas
- Riigikogu valimine - Riigikogu
Haaletamine Millist liiget muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess. Antud sättest tuleneb, et hääletamise teel otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi.
Muudes küsimustes viiakse hääletamine läbi ainult juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Varem olid nii isikuvalimiste kui ka umbusaldushääletused salajased, kuid nüüdseks on salajane ainult hääletamine isikuvalimistel. Volikogu istungil ja volikogu komisjoni koosolekul toimunud hääletuse tulemused kantakse vastavalt istungi või koosoleku protokolli.
Võimalik on anda poolthääl, vastuhääl või jääda erapooletuks. Hääle andmine võib toimuda elektrooniliselt, hääletussedeliga, käetõstmisega või püstitõusmisega.
Sedeliga hääletamise korral luuakse tavaliselt ka hääletamiskomisjonid.
Fraktsoon Osaluse mõõtmine Osalust on mõõdetud läbi Riigikogu liikme istungitel osalemise määra.
Muudatusetepanekud ja alternatiiveelnõud[ muuda muuda lähteteksti ] Volikogu päevakorras olevate küsimuste puhul on pärast sõnavõtte võimalus esitada muudatusettepanekuid, mis pannakse istungi juhataja poolt hääletamisele siis, kui mõni volikogu liige või fraktsioon seda nõuab.
Eelnõu, mis saab vähem poolthääli, langeb menetlusest välja.
Millised on valimisõiguse põhimõtted?
Võrdsete poolthäälte korral paneb istungi juhataja eelnõud uuele hääletusele ning kui ka teist korda saavutatakse sama tulemus, langevad mõlemad eelnõud menetlusest välja. Alternatiiveelnõude puhul on vastuvõtmiseks vaja lõpphääletusel poolthäälteenamust. Toimingu või otsuse tegemise keeld kehtib, kui: otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes [17] ; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Kogu ametiisikuga seotud isikute ringi määratleb KVS § 7 lg 1, sealhulgas on näiteks abikaasa, vanemad, lapsed, ühises majapidamises elavad isikud. Sellistel juhtudel peaks isik laskma ennast erapooletuse nimel otsuse tegemisest taandada.
Komisjoni volitused kestavad komisjoni uue koosseisu kinnitamiseni. Isik võib olla ainult ühe valimiskomisjoni liige. Volituste lõpetamise aluseks võib olla komisjoni liikme isiklik avaldus või valimiskomisjoni põhjendatud otsus või kohtuotsus. Valimiskomisjoni liikme volitused loetakse lõpetatuks otsuse vastuvõtmisega.
Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS [20] § lg —st 2 tulenevalt võib KOV-le panna Liikme suurus on riiklikke kohustusi.
Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile RKHKm Volikogul ja ka valitsusel ning ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid.
Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.
Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi KOKS [24] § Volikogul on ainupädevusi, mis on välja toodud KOKS Haaletamine Millist liiget §-s 22 ning mida volikogu ei saa määrata otsustamiseks kellelegi teisele.
- Prindi Riigikogu valimine Riigikogu liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus – Riigi Teataja
- Kas liikme vaartus esineb
- Kohaliku omavalitsuse volikogu – Vikipeedia