Liigu sisu juurde

Kohtunik signaliseerib isiklikku viga parema tõstetud rusikaga, vasakuga osutab vea sooritanule Kahepoolne viga ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Teine folk vahend, et suurendada liige on taotluse jookide ja concoctions.

Liikme suurus suurus peopesa

Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi.

Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise kõrgeima kategooria andmine.

Kuidas saab liikme teha

Ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Esimene korvpalliväljak Springfieldi kolledžis Korvpalli leiutas Aastal peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0. Ainukese korvi viskas William R. Mänguväljak ja varustus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalliväljak Korvpalli mängitakse tasasel 28 × 15 m suurusel väljakul, millel ei Tavaliste liikmete mootmed olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 × 14 [1].

Category: Health

Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 × 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korvmis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrkmis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpallirõngas, võrk ja tagalaud Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring.

Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9—78 sentimeetrit ning kaaluma — grammi.

Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Juhul kui see ei ole võimalik töötamiskoha eritingimuste tõttu, tuleb töötajale ette näha piisav liikumisruum tema töötamiskoha läheduses. Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha.

Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2—1,4 meetri kõrgusele mõõdetakse palli pealt. Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud Tavaliste liikmete mootmed, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.

Korvpallid Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid.

Aastast on keelatud kanda võistlusvormi all t-särki [2]. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel Tavaliste liikmete mootmed kasutatakse numbreid 4— Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20—25, 30—35, 40—45 ja 50— Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega.

Töökoha / ruumi suurus

Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega muid potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid.

Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks. Mängu eesmärk ja korraldus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast enam kui kolmemängulise turniiri korral 12kellest 5 on korraga platsil.

Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja Tavaliste liikmete mootmed võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Tavaliste liikmete mootmed alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi.

Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Korvi langenud pall Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile.

12 cm liige See on normaalne suurus

Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on Tavaliste liikmete mootmed A E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada.

Üks olulisemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamiku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine.

Mängija on alas kus vise on väärt 3 punkti, tema mõlemad jalad on joone taga Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis.

Seega kui mängija seisis palli saamise hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks.

Tähtede moodustamise meetodid[ muuda muuda lähteteksti ] Vabakäelist kirja tehakse ilma abivahenditeta. Mehaanilist kirja tehakse vahendeid kasutades.

Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab.

Seistes ühe jalaga audis või osaliselt piirjoonel ja teisega väljakul, loetakse mängija audis olevaks. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga.

Kuidas suurendada Dick 3 vaadake vorgus

Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul, ei ole see määruste rikkumine.

Standardkiri – Vikipeedia

Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti sh korvilauda hoidvat konstruktsiooni, mis on väljaku kohal ja selle kõrval väljaspool väljakut, loetakse pall audis olevaks.

Audi registreerimiseks ei ole tingimata vaja, et mängija seisaks audis ja saaks seal palli. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Vallates palli on olukord teine.

Standardkiri

Saanud palli seistes, võib ta palliga pöörata, s. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb.

Liikumise pealt palli saanuna Tavaliste liikmete mootmed mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda.

Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Palliga liikudes seda põrgatatakse Tavaliste liikmete mootmed veeretatakse. Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine ja ühes ka liikumine palliga lõpeb, kui mängija võtab Tavaliste liikmete mootmed kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata.

Normaalsed mõõtmed GOST 6636 69. Vaatlaabitavuse peamised normid. Tavalised lineaarsed mõõtmed

Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli. Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil.

Suurendada enesesisendus liige

Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal.

Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel Tavaliste liikmete mootmed kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sel juhul tekib Tavaliste liikmete mootmed mängijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega.

Maardeained liikme suurendamiseks

Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab Tavaliste liikmete mootmed piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud Kuidas liikme suurus muutub. Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast.

Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg.