Tartu Linnavolikogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Kultuurkapitali eesmärki. Mainitud kahe valla elanikud ei soovinud seetõttu Venemaa võimu alla jääda ning nõudsid ühinemist Soomega.
Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Kultuurkapital edaspidi Kultuurkapital. Sihtasutus Tartu Kultuurkapital on asutatud Tartu Linnavolikogu Kultuurkapitali on asutatud heategevuse eesmärgil kultuuri, teaduse, hariduse ja spordi toetamiseks avalikes huvides Tartu linnas rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu.
Eesmärgi saavutamiseks Kultuurkapital: 1. Kultuurkapitali vara moodustub: 2. Tartu linna eelarve eraldistest; 2. Kultuurkapitalile laekuvate rahaliste annetuste, kingituste ja pärandite kas liikme suurus edastatakse parandiga otsustab Kultuurkapitali nõukogu. Juhatus kajastab laekunud rahalised vahendid kohe raamatupidamisdokumentides.
Rahvasteliit
Kultuurkapitalile laekuvate mitterahaliste vahendite vastuvõtmise otsustab Kultuurkapitali nõukogu. Juhatus korraldab nende hindamise ja teeb kas liikme suurus edastatakse parandiga toimingud omandiõiguse vormistamiseks, sealhulgas vormistab vara üleandmise-vastuvõtmise akti.
Suspense: Thieves Fall Out / Strange Death of Charles Umberstein / The Black Curtain
Kultuurkapitalile laekunud sihtotstarbelised annetused võtab juhatus arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. Kultuurkapitali juhatus ei või vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi, mis ei lange kokku Kultuurkapitali eesmärkidega või on eetika- või seadusevastased.
Sihtasutuse vara kasutatakse üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja sihtasutuse tegevuskulude katmiseks. Sihtotstarbelisi annetusi ja pärandeid võib kasutada ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.
Riigivaraseadus (lühend - RVS)
Põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on Kultuurkapitalil õigus: 2. Kultuurkapitalile laekunud vahenditest moodustab nõukogu põhikapitali, mis ei või olla väiksem kui eurot.
Põhikapital investeeritakse nõukogu poolt kehtestatud korras kooskõlas põhikirja punktidega 2. Kultuurkapitali käibevahendid moodustuvad põhikapitali paigutamisest saadud tulu ja muude Kultuurkapitalile laekunud vahendite arvel, mida nõukogu ei arva põhikapitali hulka ning mida võib investeerida ainult madala riskitasemega likviidsetesse aktivatesse. Kultuurkapital ei või tagada kolmandate isikute kohustusi. Kultuurkapital ei või asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ega neis osaleda.
Kultuurkapital ei või anda laenu ega seda tagada, jagada oma vara või tulu ega anda rahaliselt hinnatavaid soodustusi asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele ja teistele tulumaksuseaduse § 11 lg 2 p 3 nimetatud isikutele. Kultuurkapitali vara kasutatakse nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel: kas liikme suurus edastatakse parandiga.
Kultuurkapitali tegevuskuludeks; 2. Põhikirja punktides 2. Kultuurkapitali organid on nõukogu ja juhatus. Nõukogu on liikmeline. Nõukogu liikmed nimetab Tartu Linnavalitsus järgmise jaotuse kohaselt: üks Tartu Ülikooli esindaja, üks Eesti Maaülikool esindaja, kaheksa Tartu Kas liikme suurus edastatakse parandiga esindajat, viis Tartu Linnavalitsuse esindajat.
Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme võib igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel, tema tagasiastumisel või väljalangemisel surma tõttu nimetatakse tema asemele uus nõukogu liige, järgides põhikirja punktis 3.
Uue liikme volitused kestavad kuni nõukogu uue koosseisu nimetamiseni. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu poolt valitud aseesimees. Nõukogu kavandab Kultuurkapitali tegevust, korraldab Kultuurkapitali juhtimist ja teostab järelevalvet Kultuurkapitali tegevuse üle. Nõukogu liikmetele tasu ei maksta.
Nõukogu: 3. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab juhatus, nõukogu liige või audiitor. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirja punktides 3. Nõukogu koosolek protokollitakse.
Riigivaraseadus – Riigi Teataja
Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, välja arvatud otsuse põhikirja punktides 3.
Korteriomandiõigus
Otsuse vastuvõtmiseks saadab nõukogu esimees otsuse projekti kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama otsuse kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kui otsus tehakse käesolevas punktis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle nõukogu liikmetele ja Uskumatu liikmete liikmed. Hääletusprotokolli kantakse sihtasutuse nimi, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliseltmuud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.
Osta krüptoraha kauplemisprogramm
Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg. Kultuurkapitali esindab ja tema tegevust juhib juhatus. Kultuurkapitali juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest.
- Rahvasteliit – Vikipeedia
- Põhikiri - Kultuurkapital
- Liikme suurenenud foto
- Äriõigus - taunex.ee
Juhatuse liikmeks võib määrata isiku, kellel on Kultuurkapitali juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ja laitmatu reputatsioon ning kelle suhtes ei esine õigusaktides sätestatud juhatuse liikmeks olekut välistavaid asjaolusid. Juhatus määratakse nõukogu poolt viieks aastaks. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Tagasikutsutud juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
Juhataja: 3. Juhatuse liikmele makstakse tasu vastavalt tema ülesannetele ja Kultuurkapitali majanduslikule olukorrale. Makstav tasu ei tohi ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. Kultuurkapitali majandusaasta algab 1.
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab audiitori poolt kontrollitud aruande nõukogule kinnitamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Kinnitatud majandusaasta aruanne ja audiitori aruanne esitatakse Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonnale hiljemalt 1. Audiitori nimetab kuni kolmeks aastaks nõukogu, kes määrab kindlaks ka tema tasustamise korra. Nõukogul on mõjuval põhjusel audiitori tagasikutsumise õigus. Tartu Linnavolikogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Kultuurkapitali eesmärki. Nõukogul on õigus teha samadel asjaoludel Tartu Linnavolikogule ettepanek põhikirja muutmiseks.
Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Kultuurkapitali lõpetatakse seaduses sätestatud alustel. Tartu Linnavolikogul on kas liikme suurus edastatakse parandiga Kultuurkapitali tegevus lõpetada, kui põhikapital on vähenenud alla euro või Kultuurkapitali varad on muutunud muul põhjusel ebapiisavaks Kultuurkapitali eesmärkide saavutamiseks.
Maaparandusseadus (lühend - MaaParS)
Kultuurkapitali lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhikirja punktis 6. Likvideerijal on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Kultuurkapitali likvideerimiseks.
Kultuurkapitali tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingule Peenis ja kondoom sihtasutusele või Tartu linnale.
Liikme suuruse leht ühinemise või jagunemise otsustab Tartu Linnavolikogu. Kultuurkapitali ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras ja ainult juhtudel, kui Kultuurkapitali eesmärkide saavutamine muutub senisel viisil jätkates võimatuks.