Ehe kuulub veelgi ammusemasse aega. Toimus ka Itaalia linnastumine. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.
Balti ajalooliste külade leksikonis nr. Unukse mõis Unnusse ja alates Vana-iidne liige oli Unuksel iseseisev mõis, mis hiljem kuulus kord Malla, kord Koogu mõisnikule, kuni lõplikult liitus Vasta mõisaga. Koogust eraldati - Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Reinhold Heinrich von Winkler. Kupjahansu maja Vana-iidne liige asutati külapood, Vasara talus asusid villa- ja viljaveski ümbruskonna ainuke villaveski. Mõisa viinavabriku juures oli veel jahuveski.
Unukse endise viinavabriku hoonesse asutas Viru-Nigula Piimaühing Nõukogude ajal töötas Unukse ka koorejaamana, kus tehti peale koorimise veel laabikaseiini. Olin Hiljem viidi piimasaadused ära, kolhoos majutas siia maltoosatsehhi - õlletootmise "Viru-Nigula Õlu". Nüüd seisab auväärsusest hall vabrik tühjana.
Mõisa härrastemajas asusid 6. Peale Koilat õppis Unukse koolis asut. Orgu külas.
Maja seisab praegu tühjalt. Unukse vabatküla nimetati Pandleks, külas elas mitmeid kuldsete kätega meistreid sepp, arst, masseerija, loomatohter, rätsep, pottsepp, nahaparkal Mäe peal asub meie kultuurikorüfee - kunstniku, literaadi, kodu-uurija, Ella Rajari, isa sünnitalu.
Ella ise sündis Pada vallas, Aarla külas Lapseeas elas ta kuigi kaua vanaisa talus Kuural.
Rukki lühike ajalugu
Siia asuti elama Elu lõpuaastatel, kuni Jõeäärsed heinamaad Rubergi ja Palgi talude vahel moodustasid Pikaniidu, Vana-iidne liige vastas üle jõe olid Aasuheinamaad. Tuularu talu taga asusid eraldi heinamaatükkidel veel Luhastik ja Mauguniit".
Rajari Ella teened kodu-uurimises vajavad lahtiseletamist. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi korrespondent Rajari kogus teatmematerjali Viru-Nigula kihelkonnast, vastas ca Tema silmapaistvamad tööd on: "Viru-Nigula külad muutuvas ajas" ja "Meie kodude minevikust". Unuksel elas kunagi üks hakkaja peretütar, kes jäänud üksinda oma küla ainsasse suitsutarre, ehitas selle Vana-iidne liige puust korstna, saades nii endale hüüdnimeks "Puukorstna Pouli".
Egiptuses avastati 3400 aastat vana muinaslinn
Ella kodu ligidal, Unukse mäe peal elab kohaliku kaitseliidu rühma ülem, laulu- nalja- rahva- ja muidu mõnus mees, Vana-iidne liige Lepik. Et Koila ja Unukse külades on olnud vapraid sõdalasi ja kaitseliitlasi, siis kuluks vahepeal üks anekdoot: Kapral karjub: "Miks on rivi kõver? Unukse teevad unustamatuks vanad veskipaigad, Ella Rajari, viina-piimavabrik ja kaunis jõekäär. Unukse allkülades asusid Lokutaja veski Orgu k.
Küla sai nime esimese Virumaa päritolu taluomaniku, Nigulas Pärna, järgi aastal Jüri poeg Aaro on tuntud ooperilaulja. Ka külas harrastati koorilaulmist. Nigulas Pärn sai jõukaks Narvas ja Venemaa linnades mett ning karjasaadusi turustades.
Talu järeltulijaist Ain Tiivas oli taasiseseisvumise algul Viru-Nigula vallavanem ja hiljem vallavolikogu esimees. Pärna külas suubub Pada jõkke Kongla jõeke, mida küla kohal kutsutakse Kuiva-Pärnaks. Iila küla all, vastu Pärna küla asub iidne ja ilus Hiietammik.
Account Options
Selles pühas paigas ohverdati muu hulgas ka musti kukkesid. Hiie lähedal asus Taaravainu talukoht. Jõe käärus, Koumardi talus, toimus viimase sõja järel metsavendade ja piirivalvurite vahel traagiline tulevahetus. Peretütar pääses läbi akna põgenema, surma said kolm lakas varjunut ja osa piirivalvureid. Maja põletati.
Rooma riik
Küla lähedal metsas on peidus madal "nõiakivi", millel paar lohku Vana-iidne liige salapärane joontevõrk. Pärna on ilus väike metsakülake, kust on laia maailma läinud kaugsõidukapteneid, juriste, muusikuid, õpetajaid ja teisi tarku inimesi. Külas on 5 elanikku.
Kasutatud: E. Rajari "Omane ja armas" Üks väike vigade parandus Koila külaga seotud inimeste nime õige kirjapildi kohta: Koila õpetaja õige nimi oli Aagver ja Koila linna tahtis ehitada H. De Lodhe. Vabaõhumuuseumist kirjutas Korzjukov.