Pullide ligikaudset vanust määratakse üldjuhul sarvede järgi, täpsemalt saab määrata hammaste kulumise järgi. Välimus Välimuselt täiesti tume. Refleksvormi iseloomustab normaalne põie maht vähenenud, normaalse või suurenenud detruusori tooniga. Järgmised Urogenitaalsüsteemi haigused võivad põhjustada põie suuruse suurenemist ja selle tagajärjel selle mahu suurenemist: Patoloogia, mille korral põis ei tühjene, isegi kui see on täis uriini iskuuria ; Urolitiaas, kui kivid tekivad põie enda õõnes või kuseteede kanalites teisel juhul suureneb põie suurus intensiivsemalt, kuna kuseteede takistav kivi põhjustab uriini väljutamisel veelgi teravamaid raskusi Eesnäärme põletik meestel, selle healoomulise kulgu hüpertroofia; Eesnäärme ja põie pahaloomulised kasvajad; Polüüpide olemasolu healoomulised kasvajad, mis mõjutavad siseorganeid.
Suurulukid Väikeulukid Jahilinnud Materjalid Ulukiks nimetatakse metslooma, looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud.
Vastavalt jahiseadusele vt.
Seaduandluse jaotisest eristatakse jahiulukite hulgas suurulukeid. Uluki lihtsamaks leidmiseks olema oma lehel muud ulukid jaotanud omakorda väikeulukiteks ning jahilindudeks.
Mis on jääk uriin põie?
Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 — kg. Rekordkolju Välimus Suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus.
Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Varem arvati, et karusid on eri liiki, mis ei pea paika, sest ühe pesakonna pojad võivad olla eri värvi. Tõsi on, et vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane. Eesti karude kaal jääb ilmselt 90— kilo vahele maailmas kodiaki karu kaalub kuni kg. Karu suuruse üle võib otsustada eeskäpa kämblapäka laiuse järgi: 5—6,5 cm sama aasta karupoeg, 8—10 — eelmisel aastal sündinud karu 1,5 a Eluiga ei ületa reeglina 30—35 aastat.
Sigimine Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab — päeva. Pojad sünnivad enamasti jaanuaris.
Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Noorel emakarul 1—2, vanemal 2—3 poega, harva kuni 5. Suguküpseks saavad 3-aastaselt, poegivad esmakordselt 4—5 aastaselt, järeltulijad sünnivad üle aasta.
Uriini maht on meestel norm. Mida jääk uriini olemasolu? Uriini jääk uriinis
Toitumine Karu on omnivoor. Mida põhjapool, seda suuremad kiskjakalduvused. Pärast ärkamist suundub rabale, lootes leida mulluseid jõhvikaid. Sobivaks toiduks ka korjused. Kui õnnestub, murtakse mõni suur loom, kes peidetakse risuhunniku alla laagerdamiseks. Näljane karu lammutab sipelgapesi ja kände, mesitarusid. Varasuvel toitub puulehtedest- ja võrsetest, lopsakatest taimedest. Marju süüakse suurtes kogustes, külastatakse ka kaerapõlde.
Suurim kütitud hunt kaalus 82 kg. Välimus Väga sarnane suure hundikoeraga. Hundil on koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael ning tugevamad jalad. Hundi suur pea on pisut ettepoole suunatud kolmnurksete kõrvadega.
EUR-Lex Access to European Union law
Saba hoiab hunt seljaga ühel joonel või langetatuna, kusjuures saba tipp võib olla tõstetud. Pead hoiab ta rahulikus olekus seljaga enam-vähem ühel joonel. Hunti iseloomustab rahulik sörk, kus keha raskuskese ühel kõrgusel püsib. Koera jooks on teistsugune — mitte nii ökonoomne kui hundil. Huntide kehakaal jääb enamasti vahemikku 35—45 kg, suur isaloom võib kaaluda isegi kuni 80 kg.
Kehv toitumine, kus on ülekaalus vürtsikad ja soolased toidud.
Tüvepikkus on — cm. Hundi jälgi on võrdlemisi raske koera omast eristada. Hundi jälg on pikergusem, koeral ümaram. Vana jahimehetarkuse kohaselt võib hundijälje keskmiste ja välimiste varvaste jäljendite vahele asetada tiku, ilma et see neid puutuks, koerajäljel lõikab tikk keskmiste varvaste jäljendite alaosa.
Emas- ja isasloom Jälje pikkuse ja laiuse suhe isashundil 1,3 ja emashundil 1,5. Uriinilaik paikneb isasloomal jäljerea kürval, emasloomal aga jäljereal. Sigimine Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad ühe paarilise surmani, väga väikese asustustiheduse korral esineb ka polüseemiat.
Jooksuaeg Eestis on jaanuari lõpul-veebruaris. Karjas valitseb nii kõva kord, et võimuastmestikus madalamal olevad dominantse isasega reeglina kaklust ei alusta.
Uriini mull ja jääk uriin
Tiinus vältab 62—75 päeva, pojad sünnivad enamasti aprillis, paikseks jääb kari juba märtsis, pesapaik valitakse veekogu lähedusse mitte kaugemal kui 0,5 km. Pesaks valitakse tuulemurd, kuuseokstealune, vahel Uriini mulli suuruse liige mägra- või rebaseurg seda suurendades. Vahel rajavad ise uru, uruava läbimõõt 60—70 cm. Pesakonnas keskmiselt 4—7 kuni 15 kutsikat, kelle ellujäämine sõltub toiduküllusest.
Emasloom ei lahku kolme nädala jooksul pesast, isasloom toob toidu. Nägijaks saavad kutsikad 9—12 päevaselt. Emased saavutavad suguküpsuse teisel, isasel kolmandal eluaastal.
Keha funktsioonid
Toitumine Tähtsaim toiduobjekt sõralised. Tähtsuselt teisel kohal jänesed, ka kobras kõlbab söögiks. Pisinärilised on ka oluline toiduallikas eriti hiired kevadel. Kiskjalistest toitub põhiliselt rebasest ja kährikust, kärplastele kõlbavad ka.
Vahel satuvad söögiks ka karu, ilves, kalad ja Uriini mulli suuruse liige. Esineb ka kannibalismi. Meie metsade suurim loom. Kütitud on enam kui pool tonni kaalunud põdrapulle. Välimus Põder on suurim hirvlane. Täiskasvanud looma tüvepikkus on — cm, sabapikkus 4—5 cm, õlakõrgus — cm. Täiskasvanud emasloomade lehmade kaal jääb enamasti — kg vahele, isasloomad pullid kaaluvad —, haruharva isegi kg.
Mullikad 1,5 a kaaluvad kg, vasikad sügisel u kg. Pulle iseloomustavad sarved, mis esmakordselt ilmuvad pullvasikatel esimese eluaasta lõpul, mullikatel on 1—2-harulised, 2—3-aastastel 2—3-harulised jne.
Võimsamaid sarvi kannab pull reeglina 5—10 aasta vanusena, siis muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulk- ja kühvelsarvi, mis on geneetiliselt määratud. Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris, olles seega jahihooaja lõpul sarvetud. Eristada saab lehmast sellega, et pullil on võimsam habe, tugevam keha, selg sirgem ja isasloomal ulatub jalgade valge värvus reite alaosani, emasloomal sabajuureni. Pullide ligikaudset vanust määratakse üldjuhul sarvede järgi, täpsemalt saab määrata hammaste kulumise järgi.
Sigimine Jooksuaeg algab augusti lõpul ja lõpeb oktoobris. Alates augustist hakkavad pullid häälitsema, et teada anda oma asukoht — lehmadele kutse, teistele pullidele ähvardus. Üks pull võib viljastada kuni 7 lehma. Tiinus kestab — päeva, vasikad sünnivad aprilli lõpust juuni alguseni. Vasikaid on noorematel lehmadel üks, vanematel 2, harva 3—4. Järglased saavad suguküpseks juba vasikaeas. Toitumine Põder on dendrofaag, sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort.
Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi, mis meelitavad kõrge naatriumisisaldusega. Suvine keskmine päevane toidukogus täiskasvanud põdral on kuni 30 kg, mullikal 15, suve lõpul 2—3 kg. Suvel eelistab kaske, pihlaka, paakspuu ning rohttaimede põdrakanep võrseid koos lehtedega, sügisel ja kevadel ka puukoor. Talvel sööb eelistatult haava, paju, pihlaka puuvõrseid. Oluline on ka mänd. Allikas: Tiit Randveer.
Hirv Uriini mulli suuruse liige levinud peamiselt Hiiu- ja Saaremaal. Välimus Hirv on välimuse Uriini mulli suuruse liige kuninglik loom.
Suuruselt metskitse ja põdra vahepealne. Hirvede kehasuuruses väljendub sooline dimorfism. Pullid kaaluvad — kg, harva kunilehmad sadakond kilo. Tüvepikkus on kuni cm, õlakõrgus — cm.
Isaslooma ehivad sarved, mis heidetakse enamasti märtsis. Esimesed sarved hakkavad kasvama alles teise eluaasta alguses ja need puhastatakse augustis-septembris.
Valmis sarved kaaluvad enamasti 2—5, üliharva kuni 20 kg. Normaalselt on täiskasvanud pullil ühel sarvel 5 või enam haru. Eluiga ulatub kuni 20 eluaastani.