Üldjuhul õpetajatel neid oskusi ei olegi, mistõttu nad vajavad tugisüsteemi, mis neid aitaks. Kokku hinnatakse selliste laste arvuks 20 kuni 40 ehk 10 kuni 20 protsenti kõigist alaealistest. Toeks saab olla mitut moodi, mõned inimesed oskavad seda paremini kui teised. Väga oluline on ka kooli roll, kus laps veedab väga palju aega.
Kui veel mõni aasta tagasi diagnoositi käitumis- ja psüühikahäireid enim viie- kuni üheksa-aastaste seas, kellele järgnesid aastased, siis Neist olid aastased, aastased, viie- kuni üheksa-aastased ja ühe- kuni nelja-aastased.
Kõige sagedamini esinevad lastel käitumuslikud ja emotsionaalsed häired 28 protsendilpsühholoogilised arenguhäired 27 protsendil ja neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired 19 protsendil. Viimase hulka kuuluvad nt depressioon, ärevushäired, obsessiiv-kompulsiivsed häired, rasked stressireaktsioonid jm neuroloogilised häired. Nelja aastaga on alaealistel diagnoositud esmased meeleoluhäired kasvanud kokku enam kui veerandi võrra, ent aastaste seas on esmajuhtumite esinemissagedus kasvanud lausa kolmandiku.
Depressioon on psüühikahäiretest üks sagedasemaid, mis lastel võib muuhulgas väljenduda ka õpiraskustes ja käitumisprobleemides. Pikaajalise depressiooniga võib kaasneda ennast kahjustav Suurenenud teismeliste liige enesetapumõtete ja -katseteni välja.
Alaealistest kannatab depressiooni käes kõigi vanuserühmade peale kokku umbes kümme protsenti, ent teismeeas sageneb see märkimisväärselt: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused näitavad, et depressiivseid episoode oli 11—aastastest õpilastest esinenud viimase aasta jooksul ligi kolmandikul 30 protsentiseejuures tüdrukutel tunduvalt rohkem kui poistel, vastavalt 37 ja 23 protsenti.
Kolmandik noori on end vigastanud Meeleoluhäirete all kannatavad noored hakkavad sageli end tahtlikult vigastama.
Lapse arengu ABC: teismeline
See väljendub ka statistikas: vähemalt korra elus on end tahtlikult vigastanud kolmandik Eesti noortest, kusjuures sagedasem on selline käitumine tütarlaste seas. Kas õpilastel on probleeme palju? On küll.
Eelkõige neil, kellel eri põhjustel ei ole kodu tuge. See, et aastane peab toime tulema vanemate alkoholismiga … teadsin, et selliseid asju eksisteerib, aga ei olnud pidanud varem sellist last ise toetama. Omaette Suurenenud teismeliste liige olid viielised, kellel oli tekkinud iseenda, koduste või õpetajate survel kohustus olla kogu aeg tubli. See on raske, arvestades, et iga aastaga õppemaht kasvab ning lisaks nõuavad aega hobid ja muud kohustused.
Pidev pingeseisund tekitab hirmu läbikukkumise ees ja see põletab inimese läbi. Ma ei olnud enne kooli tööleminekut vaimse tervise teemadega kokku puutunud ega nende peale sügavuti mõelnud, sest mul on alati olnud toetav pere.
Tundus ehmatav, kui paljudel lastel on suuri muresid ja puudub tugi. Usaldasid nad õpetajale oma muresid?
Usaldasid, aga mitte kohe, see võttis aega. Osal õpilastel sai harjumuseks tulla pärast koolipäeva lõppu minu klassi juttu rääkima. Vestlesime maast ja ilmast, kuni nad hakkasid rääkima ka sellest, mis nende elus toimub.
Teismelised
Usun, et noorel õpetajal on lihtsam õpilastega kontakti saada ja nende usaldust võita, aga eeskätt oleneb see siiski soovist ja oskusest kuulata. Kui raske on lapse muret märgata? See on hästi erinev. Mõnikord on mure selgelt näha, mõnikord ei paista see üldse välja. Esimene märk on, kui õpilase käitumine drastiliselt muutub, kusjuures see muutus ei pea olema halvemuse suunas. Mul on kogemus, kuidas varem konfliktne õpilane muutus ühtäkki väga vaikseks ja rahulikuks, hakkas tunnis rohkem kaasa tegema.
Õpetaja jaoks võib selline areng tunduda igati positiivne, aga tegelikult olid tal kodus tõsised probleemid ja hinges suur mure, mistõttu ta ilmselgelt vajas tuge.
Teine õpilane Suurenenud teismeliste liige väljapoole särav, avatud, kõigega hakkamasaav, sisimas aga kannatas tugeva depressiooni all, mis jõudis ühel hetkel välja suitsiidikatseni, mille ta õnneks üle elas.
Ühel hommikul ärgates nägin, et ta oli saatnud mulle sõnumi, kust leida tema hüvastijätukiri. Selleks hetkeks, kui ma seda sõnumit nägin, oli suurem oht õnneks möödas. Ta oli öösel Suurenenud teismeliste liige viidud, abi saanud ja psühhiaatriakliinikusse ravile saadetud.
Mida õpetaja sellises olukorras teha saab? See on hästi keeruline olukord. Ka alustavad õpetajad on minult küsinud, mida öelda ja teha, kui midagi sellist juhtub. Kõige tähtsam on sellisel juhul õpilane ära kuulata. Oleme istunud õpilasega kahekesi klassiruumis täielikus vaikuses pikka aega, enne kui ta on valmis midagi rääkima.
Kannatlikkus ja valmisolek kuulata ning tema muresid tõsiselt võtta ongi kõige tähtsam.
Üritasin toetada nii, nagu oskasin, aga mul ei ole ettevalmistust ja tõsiste vaimse tervise probleemidega ma hakkama ei saa. Üldjuhul õpetajatel neid oskusi ei olegi, mistõttu nad vajavad tugisüsteemi, mis neid aitaks. Selles koolis käis õnneks ühel päeval nädalas psühholoog kohal, enamikus koolides pole sedagi, psühholoogi teenus on praegu tagatud ainult kolmandikus koolidest.
Aga tänu sellele saadi vähemalt kõige põletavamate juhtumite korral abi.
Samas ei peaks psühholoogi töö seisnema ainult õpilaste murede lahendamises, vaid ka nende ennetamises. Sealhulgas peaks ta kaasama ja koolitama õpetajaid. Kuigi tuleb mõista, et nii suurt survet ei saa õpetaja peale panna ja õpetaja ei saa võtta vastutust õpilaste elumurede eest, muidu põleb ta läbi, on tema kohus lapse muutumist tähele panna ja vajadusel abi otsida.
Abi leida on ilmselt keeruline. Seda küll. Juhul kui tekib mure lapse elu ja turvalisuse pärast, kuid lapsevanemad ei ole nõus koostööd tegema, olen julgustanud õpetajaid pöörduma otse Suurenenud teismeliste liige või vajadusel isegi politsei poole.
Puutusin kokku ka sellise probleemiga, et lastekaitsetöötaja, kes saaks oma õigusi lapse aitamiseks maksma panna ja peaks olema koolile abiks, ei teinud seda ning tuli pöörduda regionaalse esindaja poole.
Teisel juhul oli lastekaitsetöötaja valmis sekkuma, ometi ei olnud hädas olevat last võimalik kiiresti aidata, sest meie õigussüsteemi tõttu liiguvad asjad aeglaselt.
- Umberloikamine liikme suurenemisena
- Suurendage liiget 25 sentimeetrit
- Ummikusse jõudnud noori on üha rohkem : Õpetajate Leht
Tugispetsialistide puudusest ja pikkadest ravijärjekordadest on räägitud aastaid. Jah, neid asju ei ole riigi tasandil lahendatud, tugispetsialistide puudus on kestnud aastakümneid.
SISUKAS VAHEAEG | Kaarel Vene: suurenenud on noorte enda vastutus
Psühhiaatrite juurde on pikad järjekorrad. Akuutsete juhtumite puhul ei ole lahendus, kui psühhiaatri juurde pääseb kolme kuu pärast. Mitu minu õpilast said arstiaja siis, kui olid suitsiidi äärel Suurenenud teismeliste liige juba suitsiidikatse teinud.
Sageli jääb abi hiljaks. Käitumisprobleemidest rääkides on nende taga enamasti mingi psüühiline faktor. Samuti on enamikul alaealistest, kes on sooritanud õigusvastase teo ja sattunud kinnipidamisasutusse, tuvastatud varem diagnoosimata psüühikahäire. Kui seda oleks õigel ajal märgatud ja ravitud, oleks nende elu võinud kujuneda hoopis teisiti. Miks noor inimene nii suurde ummikusse jõuab? Üht kindlat põhjust ei ole kunagi, selle taga on asjaolude kompleks. Kodustest probleemidest oli juba juttu.
Tõsine probleem on koolikiusamine, mille kohta olen kuulnud õpilastelt hirmsaid lugusid ja millest vaimse tervise probleemid võivad alguse saada. Väga hea, et sellega tegeldakse, see on oluline samm edasi. Murekoht on ka internet ja sotsiaalmeedia, tasub mõelda, kas me ei peaks hakkama sotsiaalmeedia kasutamist reguleerima.
Tweet esmaspäev,
Isegi täiskasvanud ei saa sellega hästi hakkama, noorte jaoks, kelle pidurdusmehhanismid on ajus välja kujunemata, on see veel raskem. Kas koolis oli näha ka ennasthävitavat käitumist?
Eesti teismelistel esineb psüühikahäireid üha sagedamini
Oli näha mitmesuguseid toimetulekumehhanisme, et oma valu kuidagi matta. Kord võetakse appi alkohol, kord narkootikumid, kord enesevigastamine.
Mõnikord kiputakse arvama, et see, kui laps end vigastab, näitab soovi pälvida tähelepanu. Ma ei ütle, et see mõnikord nii ei ole, aga kui nooruk on tähelepanu saamiseks võimeline nii kaugele minema, vajab ta ilmselgelt abi.
Appikarjele tuleb reageerida. Tean paljusid noori, kes end aastaid vigastasid ja seda hoolikalt varjasid. Nad ei otsinud tähelepanu, vaid proovisid nii oma meeleheitega ajutiselt toime tulla. Kaotame igal aastal väga palju noori inimesi, Eesti on Euroopas kuni aastaste enesetappude poolest neljandal kohal.
Ummikusse jõudnud noori on üha rohkem Uuringute järgi on vaimse tervise probleemid suurenenud: hinnanguliselt kogeb iga kolmas inimene elu jooksul mõnd vaimse tervise probleemi, pooled neist saavad alguse enne Õpilaste vaimse tervise probleemidega on kokku puutunud ilmselt suurem osa õpetajaist. Noorte tõsised mured ajendasid teda liituma ka Eesti noorte vaimse tervise liikumisega, mille juhatuse liige ta praegu on.
Mul on hea meel, et noored on juba valmis sel teemal ausalt rääkima. Praegu leiab enamus noori ennast liigses vabas ajas või igavuses. Sellest hoolimata ei tohi lasta ennast murda ning eriolukorra lõppemiseni hoida sõpradega distantsi.
Mida rohkem kõik pingutame, seda kiiremini saame ka taaskord hakata normaalset elu elama. Kui igavus väga vaevab, siis üks nipp oleks avastada enda kodu ümber paiknevaid metsaradu, millest sul pole varem aimu olnud. Vaata Google Mapsist üle, kuhu mingi teerada viib ning tee ise üks huvitav matk kas jalgsi või rattaga. Seda kõike siiski üksi või ainult perega ning kõiki riiklikke reegleid järgides. Milline on Sinu arvates parim lahendus, mida kasutada töö planeerimiseks ja tegemiseks?
Nagu eelnevalt mainisin, siis kõige lihtsam vahend asjade kontrolli all hoidmiseks on paber ja pliiats. Seeläbi näed reaalset tulemust. Sinu nipp või soovitus noortele, et eriolukord üheskoos võimalikult kiirelt ületada? Lihtne reegel. Ära unusta sõpradega suhtlust virtuaalselt. Üks telefoni- või videokõne aitab luua hea emotsiooni ning tekitada tunde Suurenenud teismeliste liige kiirenemisest.