Rahvaste liikme suurus

Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Peasekretär teeb kohe pärast esimeste valimiste lõppemist liisu teel kindlaks, kes kohtunikest loetakse valituks ülalmainitud kolme- ja kes kuue-aastaseks algtähtajaks. To be a centre for harmonizing the actions of nations in the attainment of these common ends. Kõigi teadete üleandmiseks teistele isikutele peale esindajate, nõunike ja advokaatide, pöördub kohus otseselt riigi valitsuse poole, kelle territooriumil teade tuleb üle anda. Avameri on avatud nii ranniku- kui ka sisemaariikidele. Kui riik, kellel on õigus kohtus esineda, ei ole saanud käesoleva artikli lõikes 2 tähendatud eriteadaannet, võib ta kirjaliku või suulise avalduse esitamiseks soovi avaldada; küsimuse otsustab kohus.

Rannikuriik tähistab laevateed ja liikluseraldusskeemid kaartidel, mis avalikustatakse nõuetekohaselt. Tuumajõuseadmega Rahvaste liikme suurus radioaktiivseid või muid ohtlikke või kahjulikke aineid vedavad välisriikide laevad Rahumeelse läbisõidu õigust kasutavad tuumajõuseadmega ja radioaktiivseid või muid ohtlikke või kahjulikke aineid vedavad välisriikide laevad on varustatud dokumentidega ning järgivad rahvusvaheliste kokkulepetega selliste laevade kohta kehtestatud ettevaatusabinõusid.

Rannikuriigi kohustused 1. Rannikuriik ei takista välisriikide laevade rahumeelset läbisõitu oma territoriaalmerest, välja arvatud kooskõlas käesoleva konventsiooniga. Konventsiooni või sellega kooskõlas kehtestatud õigusaktide kohaldamisel rannikuriik: a ei esita välisriikide laevadele nõudmisi, mis on Rahvaste liikme suurus rahumeelse läbisõidu õigusega; b ei diskrimineeri vormiliselt ega sisuliselt ühegi riigi laevu ega laevu, mis veavad lasti mis tahes riiki, sealt välja või selle riigi ülesandel.

Rannikuriik teeb avalikult teatavaks kõik talle teadaolevad navigatsiooniohud oma territoriaalmeres. Rannikuriigi õigus end kaitsta 1. Rannikuriik võib võtta meetmeid, et vältida oma territoriaalmerest läbisõitu, mis ei ole rahumeelne.

Kui laevad sõidavad sisevetesse või suunduvad sisevetest väljaspool asuvasse sadamasse, on rannikuriigil õigus võtta meetmeid, et takistada sisevetesse või sadamasse sisenemist reguleerivate nõuete rikkumist. Rannikuriik võib ühtegi välisriigi laeva vormiliselt või sisuliselt diskrimineerimata ajutiselt peatada välisriikide laevade rahumeelse läbisõidu oma territoriaalmere kindlaksmääratud piirkondadest relvaõppuste korraldamiseks või muul juhul, kui see on oluline tema julgeoleku seisukohalt.

ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget

Niisugune peatamine jõustub ainult pärast selle otsuse nõuetekohast avalikustamist. Välisriikide laevadelt võetav tasu 1. Välisriikide laevadelt ei tohi võtta tasu üksnes territoriaalmerest läbisõidu eest.

Territoriaalmerest läbisõitvatelt välisriikide Rahvaste liikme suurus võib tasu võtta vaid laevale osutatud eriteenuste eest. Tasu võetakse ilma diskrimineerimiseta.

Alajaotis B. Kaubalaevadele ja riigile kuuluvatele ärieesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Kriminaaljurisdiktsioon välisriigi laeva pardal 1. Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või d meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks.

Eespool esitatud sätted ei piira rannikuriigi õigust võtta oma õigusaktidega sätestatud meetmeid, et kinni pidada isik või korraldada juurdlus välisriigi laeval, mis on sisevetest väljunud ja läbib territoriaalmerd.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teavitab rannikuriik laeva kapteni taotlusel enne meetmete võtmist laeva lipuriigi diplomaatilist esindajat või konsulaarametnikku ning võimaldab neil laevaperega ühendust võtta. Hädaolukorras võib teavitada ja meetmeid võtta samal ajal. Kaaludes, kas kinnipidamine on vajalik ja mil viisil seda teha, arvestavad kohalikud ametiisikud nõuetekohaselt meresõiduhuve.

Rannikuriik ei tohi võtta meetmeid territoriaalmerest läbisõitva välisriigi laeva pardal isiku kinnipidamiseks ega kuriteo juurdluse korraldamiseks, kui see on toime pandud enne laeva Rahvaste liikme suurus territoriaalmerre ning kui laev on väljunud välisriigi sadamast ja Rahvaste liikme suurus territoriaalmere sisevetesse sõitmata; see ei kehti XII osas käsitletud juhtudel ning V osa kohaselt kehtestatud õigusaktide rikkumise korral.

Tsiviiljurisdiktsioon välisriikide laevade suhtes 1. Rannikuriik ei tohi territoriaalmerest läbisõitvat välisriigi laeva peatada ega kursilt kõrvale juhtida, et teostada tsiviiljurisdiktsiooni laeva pardal viibiva isiku suhtes.

Rannikuriik ei või korraldada täitemenetlust ega laeva tsiviilmenetluse eesmärgil arestida, välja arvatud juhul, kui laev ei järgi oma kohustusi seoses läbisõiduga rannikuriigi territoriaalmerest.

Lõige 2 ei piira rannikuriigi õigust korraldada oma õigusaktide alusel täite- või muu tsiviilmenetlus, et arestida välisriigi laev, mis seisab tema territoriaalmeres või on sealt läbisõidul pärast sisevetest lahkumist. Alajaotis C. Sõjalaevadele ja muudele riigile kuuluvatele mitteärilistel eesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Sõjalaevade määratlus Konventsioonis tähendab «sõjalaev» riigi relvajõududele kuuluvat laeva, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus, mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile.

Rannikuriigi õigusaktide järgimata jätmine sõjalaevade poolt Kui sõjalaev ei järgi territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte ega täida talle esitatud nõuet neid järgida, võib rannikuriik nõuda sõjalaeva viivitamatut lahkumist tema territoriaalmerest.

Lipuriigi vastutus sõjalaeva või muu riigile kuuluva mitteärilistel eesmärkidel kasutatava laeva tekitatud kahju eest Lipuriik kannab rahvusvahelist vastutust igasuguse rannikuriigile tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et tema sõjalaev või muu riigile kuuluv mitteärilistel eesmärkidel kasutatav laev ei ole järginud territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte või käesolevat konventsiooni või muid rahvusvahelise õiguse norme.

Sõjalaevade ja muude riigile kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puutumatus Konventsioon ei mõjuta sõjalaevade ega muude riigile kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puutumatust, välja arvatud alajaotises A ning artiklites 30 ja 31 ettenähtud juhud.

Oma territoriaalmerega külgnevas vööndis, mida nimetatakse külgvööndiks, võib rannikuriik teha vajalikku kontrolli, et: a vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli- maksu- immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist; b karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest.

Külgvöönd võib ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoontest. III osa 1. Rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavate väinade õiguslik seisund 1. Käesolevas osas kehtestatud rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavatest väinadest läbisõidu kord ei mõjuta muus osas niisuguseid väinu moodustavate vete õiguslikku seisundit ega väinaga piirnevate riikide suveräänsuse või jurisdiktsiooni teostamist niisuguste vete, selle kohal asuva õhuruumi, merepõhja ja selle all asuva maapõue üle.

Väinaga piirnevad riigid teostavad oma suveräänsust või jurisdiktsiooni konventsiooni käesoleva osa ja muude rahvusvahelise õiguse normide alusel.

Õpingukorraldus 2020 loeng 2 - Loodusteaduskond - TalTech

Käesoleva osa reguleerimisala Käesoleva osaga ei reguleerita: a väina sisevete alasid, välja arvatud juhul, kui artiklis 7 nimetatud sirge lähtejoonega hõlmatakse siseveteks ka merealad, mis seda varem ei olnud; b väinaga piirnevate riikide territoriaalmerest väljapoole jääva mere kui majandusvööndi või avamere õiguslikku seisundit või c õiguskorda väinades, mille läbimist täielikult või osaliselt reguleerivad neid väinu käsitlevad pikaajalised rahvusvahelised konventsioonid.

Rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavat väina läbivad avamere laevateed ja majandusvööndit läbivad laevateed Käesolevat osa ei kohaldata rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavale väinale, kui väina läbib laevatee, mille navigatsiooni- ja hüdrograafilised tingimused on sama laadi kui avamere laevateel või majandusvööndit läbival laevateel; niisugustele väina läbivatele laevateedele kohaldatakse käesoleva konventsiooni Rahvaste liikme suurus asjakohaseid osi, sealhulgas meresõidu- ja ülelennuvabadust käsitlevaid sätteid.

Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane

Käesoleva jao reguleerimisala Käesolevat jagu kohaldatakse väinadele, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast või majandusvööndist teise. Takistamatu läbisõidu õigus 1. Artiklis 37 nimetatud väinades on kõigil laevadel ja õhusõidukitel läbisõiduõigus, mida ei tohi takistada; välja arvatud juhul, kui väina moodustavad väinaga piirneva riigi saar ja selle riigi maismaaterritoorium ning kui saarest Rahvaste liikme suurus pool on avamere või majandusvööndi läbisõidutee, mis navigatsiooni- ja hüdrograafilised tingimuste poolest on sama sobiv.

Käesoleva osa tähenduses on takistamatu läbisõit katkematu ja kiire läbisõit väina kaudu avamere ühest osast või ühest majandusvööndist teise. Katkematu ja kiire läbisõidu nõue ei välista väina läbimist selleks, et siseneda väinaga piirnevasse riiki, sealt lahkuda Rahvaste liikme suurus sellisest riigist tagasi pöörduda selle riigi sisenemistingimuste kohaselt.

Muud tegevust kui takistamatut läbisõitu väinast reguleeritakse konventsiooni teiste sätetega. Takistamatul läbisõidul olevate laevade ja õhusõidukite kohustused 1. Takistamatul läbisõidul olevad laevad ja õhusõidukid: a liiguvad viivitamata läbi või üle väina; b hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest väinaga piirneva riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sisalduvate rahvusvahelise õiguse põhimõtete rikkumisest; c hoiduvad muust tegevusest, mis ei tulene otseselt tavapärasest katkematust ja kiirest läbisõidust, välja arvatud juhul, kui selle tegevuse põhjustab vääramatu jõud või merehäda; d järgivad käesoleva osa teisi asjakohaseid sätteid.

Takistamatul läbisõidul laevad: a järgivad mereohutuse üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavasid, sealhulgas rahvusvahelist laevakokkupõrgete vältimise eeskirja; b järgivad laevadelt lähtuva reostuse vältimise, vähendamise ja kontrollimise üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavasid.

Takistamatul läbisõidul õhusõidukid: a järgivad tsiviilõhusõidukitele kohaldatavaid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennuliikluseeskirju; riiklikud lennukid järgivad tavaliselt neid ohutusnõudeid ning toimivad alati lennuohutust vajalikul määral silmas pidades; b jälgivad pidevalt rahvusvahelise lennuliikluse kontrollorgani kehtestatud sagedustel häda- ja muid raadiosignaale.

Rahvasteliit

Uurimis- ja vaatlustegevus Takistamatul läbisõidul olevad välisriikide laevad, sealhulgas teaduslikeks mereuuringuteks ja hüdrograafilisteks vaatlusteks mõeldud laevad ei tohi teadusuuringuid ega vaatlusi teha väinaga piirnevate riikide loata. Laevateed ja liikluseraldusskeemid rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades 1.

Käesoleva osa kohaselt võivad väinaga piirnevad riigid väinas liikumiseks ette näha laevateid ja liikluseraldusskeeme, kui see Rahvaste liikme suurus vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Kui olukord nõuab ja väinaga piirnevad riigid on sellest nõuetekohaselt teatanud, võivad nad laevateed või liikluseraldusskeemi muuta. Nimetatud laevateed ja liikluseraldusskeemid peavad vastama üldtunnustatud rahvusvahelistele eeskirjadele.

Enne laevateede või liikluseraldusskeemide määramist, tähistamist või muutmist esitavad väinaga piirnevad riigid oma sellekohased ettepanekud pädevale rahvusvahelisele organisatsioonile kinnitamiseks. Organisatsioon kinnitab ainult selliseid laevateid ja liikluseraldusskeeme, mis on väinaga piirnevate riikidega kooskõlastatud; pärast nimetatud laevateede või Liikme suurendate ulevaateid kinnitamist võivad väinaga piirnevad riigid Rahvaste liikme suurus määrata, tähistada või muuta.

Kui väina laevateede ja liikluseraldusskeemide määramise ettepaneku esitavad kaks või mitu väinaga piirnevat riiki, teevad need riigid koostööd ning konsulteerivad pädeva rahvusvahelise organisatsiooniga. Väinaga piirnevad riigid kannavad nende määratud laevateed ja liikluseraldusskeemid kaartidele, mis nõuetekohaselt avalikustatakse. Takistamatul läbisõidul olevad laevad kasutavad selle artikli kohaselt määratud laevateid ja liikluseraldusskeeme.

Väinaga piirnevate riikide õigusaktid läbisõidu kohta 1. Käesoleva jao sätete kohaselt võivad väinaga piirnevad riigid kehtestada takistamatut läbisõitu käsitlevaid õigusakte, millega: a artikli 41 kohaselt reguleeritakse meresõiduohutust ja mereliiklust; b reguleeritakse reostuse vältimist, vähendamist ja kontrollimist ning mis on kooskõlas väinades kohaldatavate nafta ja naftajääkide ning muude kahjulike ainete merre heitmist käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjadega; c tõkestatakse kalalaevade kalapüüki, kaasa arvatud kalapüügivarustuse kasutamist; d takistatakse kauba lastimist või lossimist või valuuta või isikute vedu, mis on vastuolus väinaga piirnevate riikide tolli- maksu- immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktidega.

1. Artikkel 1.
2. Orgasmile tuua liikme suurus
3. Toesti, saate laiendada liikmete harjutusi
4. Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased.
5. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja
6. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon – Riigi Teataja
7. Meeste tuubid ja nende suurus
8. Seksuaalne liige voimalusi suurendada

Nimetatud õigusaktidega ei ole lubatud ei vormiliselt ega sisuliselt diskrimineerida välisriikide laevu ning nende kohaldamine ei tohi kaasa tuua käesolevas osas määratletud takistamatu läbisõidu keelamist, takistamist ega raskendamist. Väinaga piirnevad riigid avalikustavad nimetatud õigusaktid nõuetekohaselt. Takistamatul läbisõidul olevad välisriikide laevad järgivad neid õigusakte. Rahvaste liikme suurus laev või õhusõiduk, millele on antud puutumatus, ei järgi nimetatud õigusakte või käesoleva osa sätteid ning tekitab piirnevale riigile kahju, kannab rahvusvahelist vastutust laeva lipuriik või õhusõiduki registririik.

Navigatsiooni- ja ohutusmärgid ning muud tähised ning reostuse vältimine, vähendamine ja kontrollimine Läbisõiduõigust kasutavad riigid ja väinaga piirnevad riigid teevad lepingu alusel koostööd: a väinas rahvusvaheliseks meresõiduks vajalike navigatsiooni- ja ohutusmärkide ning muude tähiste paigaldamiseks ja hooldamiseks; b laevadelt tuleneva reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks.

Väinaga piirnevate riikide kohustused Väinaga piirnevad riigid ei raskenda takistamatut läbisõitu ning teatavad neile teadaolevatest meresõidu- või ülelennuohtudest.

Takistamatu läbisõidu peatamine ei ole lubatud. Konventsiooni II osa 3. Rahumeelset läbisõitu ei ole niisugustes väinades lubatud peatada. IV osa Artikkel Mõistete kasutamine Käesolevas konventsioonis tähendab: a «saarestikuriik» riiki, mis koosneb tervenisti ühest või enamast saarestikust ning võib hõlmata ka teisi saari; b «saarestik» rühma saari, sealhulgas saarte osi, mida ühendavad veed ja muud looduslikud omadused moodustavad geograafilise, majandusliku ja poliitilise terviku või mida peetakse tervikuks ajaloolistel asjaoludel.

Lähtejooned saarestikus 1. Saarestikuriik võib tõmmata sirged lähtejooned, mis ühendavad kõige välimiste saarte ja rannikulähedaste Rahvaste liikme suurus kõige välimisi punkte, eeldusel et lähtejoon hõlmab peamised saared ning ala, mille veeala ja maismaa- ala koos atollidega on suhtes kuni Lähtejooned ei tohi oluliselt erineda saarestiku piirjoonest.

Rahvasteliidu põhikirjas kirjeldati neid kui "rahvaid Neid käsitleti "territooriumitena Nende iseseisvumise protsess jätkus Suurema osa taoliste küsimustega tegelesid võitjariigid oma organisatsioonides nagu Liitlaste Ülemnõukogu ja ainult eriti keerulised probleemid andsid nad lahendamiseks Rahvasteliidule.

See tähendab, et vahetult sõja järel oli Rahvasteliidu roll tekkinud vaidluste lahendamisel tagasihoidlik. Rahvaste liikme suurus aastatel tegeles Rahvasteliit peamiselt Pariisi rahukonverentsi lepingutes ette nähtud küsimustega.

See muutus peegeldus Rahvasteliidu suhetes selle liikmeskonda mitte kuulunud riikidega. Samuti kasutasid nad Rahvasteliitu oma suhete parandamiseks ja erimeelsuste ületamiseks.

Valdav enamus saarte elanikkonnast kõneleb emakeelena rootsi keeltkuid Detsembris kuulutas Soome ennast iseseisvaks, kuid Ahvenamaa elanike enamus soovis liituda hoopis Rootsiga. Soome valitsus pidas saari enda valduseks, sest Venemaa võimud olid Suurbritannia valitsus viis probleemi Rahvasteliidu Nõukogusse, kuid Soome ei lubanud Rahvasteliidul sekkuda, sest pidas seda riigi siseasjaks.

Esimehe valimisel kandideerisid Tshetsheeni, Tuva, Zanzibari ja Lakota esindajad. Hamadi toetas 39st delegatsioonist Zanzibar on Aafrika ranniku lähedal asuv saar India ookeanis, kus elab ligi inimest. Zanzibar moodustab koos saartega omaette haldusüksuse, millel Rahvaste liikme suurus ka oma parlament. Zanzibar kuulub aastast Tansaania koosseisu, edastab BNS.

Ühendkuningriik vaevab oma vetoõigust vaevalt; viimane riigi poolt kontrollitud resolutsioon oli USA invasioon Panama suhtes Venemaa Venemaa on ÜRO liige ja superriik.

See oli Teise maailmasõja ajal liitlasvägede liige. Tegemist on tuumaenergiaga võimekusega riigiga, mis on poliitiliselt ja majanduslikult stabiilne. Venemaa on maailma suurim riik, mille territoorium ulatub üle Euroopa ja Aasia. Pärast Teist maailmasõda tegid Ameerika Ühendriigid ja Venemaa külma ja volikirja sõdasid, mis pingestasid Rahvaste liikme suurus riigi vahelisi suhteid.

Prantsusmaa Prantsusmaa on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi lähedase liitlase harta liige. Rahvusvahelise Kohtu statuut Artikkel 1 Rahvusvaheline Kohus, mis on asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni edaspidi ÜRO peamine kohtuorgan, moodustatakse ja tegutseb kooskõlas käesoleva statuudi sätetega.

Kohtunikud valitakse vaatamata nende kodakondsusele kõrgete moraalsete omadustega isikute hulgast, kes omavad oma kodumaal kõrgematesse kohtuametitesse määramiseks nõutavat kvalifikatsiooni või on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise õiguse alal.

Artikkel 3 1. Kohus koosneb viieteistkümnest liikmest, Rahvaste liikme suurus tema koosseisus ei tohi olla kaht ühe ja sama riigi kodanikku. Isik, keda kohtu koosseisu suhtes võib käsitleda rohkem kui ühe riigi kodanikuna, loetakse selle riigi kodanikuks, kus ta tavaliselt kasutab oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Artikkel 4 1. Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad vastavalt alljärgnevatele sätetele kohtu liikmed isikute hulgast, kes on kantud nimekirja Alalise Vahekohtu rahvusgruppide ettepanekul. ÜRO liikmete osas, kes Alalises Vahekohtus esindatud ei ole, esitatakse kandidaadid rahvusgruppide poolt, kelle määravad selleks otstarbeks nende valitsused kooskõlas rahvusvaheliste tüliküsimuste rahuliku lahendamise kohta käiva Haagi Tingimused, millistel riik, kes on käesoleva statuudi pool, kuid ei kuulu ÜRO-sse, võib kohtu liikmete valimisest osa võtta, määratakse erikokkuleppe puudumisel Julgeolekunõukogu soovitusel Peaassamblee poolt.

Artikkel 5 1. Vähemalt kolm kuud enne valimiste päeva pöördub ÜRO peasekretär Alalise Vahekohtu liikmete poole, kes kuuluvad käesoleva statuudi poolteks olevatesse riikidesse, ning artikli 4 lõike 2 põhjal määratud rahvusgruppide liikmete poole kirjaliku ettepanekuga, et iga rahvusgrupp teataks kindla aja jooksul kandidaadid, kes võivad enda peale võtta kohtu liikme kohustused.

Ükski grupp ei või esitada rohkem kui neli kandidaati, kusjuures rohkem kui kaks kandidaati ei tohi kuuluda grupi poolt esindatavate riikide kodakondsusesse. Grupi poolt esitatud kandidaatide arv ei või mingil tingimusel ületada täidetavate kohtade arvu rohkem kui kahekordselt.

Artikkel 6 On soovitatav, et iga grupp konsulteeriks enne kandidatuuri esitamist oma kõrgemate kohtuasutuste, õigusteaduskondade, kõrgemate õigusteaduslike õppeasutuste ja akadeemiate, aga ka õiguse uurimisega tegelevate rahvusvaheliste akadeemiate rahvuslike osakondadega. Artikkel 7 1. Peasekretär koostab tähestikulise nimekirja kõigist isikutest, kelle kandidatuurid olid esitatud. Valida võib üksnes nimekirja kantud isikuid, välja arvatud artikli 12 lõikes 2 ette nähtud juhud.

Peasekretär esitab selle nimekirja Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule. Artikkel 8 Liikme suurus ja vorm ja Julgeolekunõukogu valivad kohtu liikmed teineteisest sõltumatult. Artikkel 9 Valimistel tuleb valijail silmas Liikmesriikide laienemismenetlused, et kõigile esitatud nõuetele vastaks iga valitav üksikult, aga ka kogu kohtunike koosseis tervikuna tagaks maailma tsivilisatsiooni tähtsamate vormide ja peamiste õigussüsteemide esindatuse.

Artikkel 10 1. Valituks loetakse kandidaadid, kes on saanud absoluutse häälteenamuse nii Peaassamblees kui ka Julgeolekunõukogus. Iga hääletamine Julgeolekunõukogus nii kohtunike valimisel kui ka artiklis 12 ette nähtud Rahvaste liikme suurus liikmete määramisel viiakse läbi ilma mis tahes vahetegemiseta Julgeolekunõukogu alaliste ja mittealaliste liikmete vahel. Kui nii Peaassamblees kui Julgeolekunõukogus on saanud absoluutse häälteenamuse rohkem kui üks sama riigi kodanik, loetakse valituks vaid vanim kandidaat.

Artikkel 11 Kui pärast esimest valimiseks kokku kutsutud koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, toimub teine ning vajaduse korral ka kolmas koosolek.

Artikkel 12 1. Kui pärast kolmandat koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, võidakse igal ajal nii Peaassamblee kui ka Julgeolekunõukogu nõudmisel kokku kutsuda kuueliikmeline kooskõlastamiskomisjon: kolm Peaassamblee poolt ja kolm Julgeolekunõukogu poolt määratud liiget.

Kooskõlastamiskomisjoni ülesandeks on absoluutse häälteenamusega valida igale veel vabale kohale üks isik ja esitada tema kandidatuur Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule vastuvõtmiseks.

Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab üksmeelsele seisukohale mõne isiku kandidatuuri osas, kes vastab esitatud nõuetele, siis võib tema nime kanda nimekirja, kuigi teda ei olnud artiklis 7 ette nähtud kandidaatide nimekirjas. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab veendumusele, et ta ei ole võimeline valimist läbi viima, tuleb Julgeolekunõukogu poolt määratud tähtajaks vabad kohad täita juba valitud kohtuliikmetel, kes peavad tegema valiku nende kandidaatide hulgast, kes on saanud hääli Peaassamblees või Julgeolekunõukogus.

Kohtunike häälte võrdsel jagunemisel otsustab vanuse poolest vanema hääl. Artikkel 13 1. Kohtu liikmed valitakse üheksaks aastaks ja neid võib uuesti valida. Kohtu esimese koosseisu viie kohtuniku volitused lõpevad kolme aasta pärast ja viie kohtuniku volitused kuue aasta pärast. Peasekretär teeb kohe pärast esimeste valimiste lõppemist liisu teel kindlaks, kes kohtunikest loetakse valituks ülalmainitud kolme- ja kes kuue-aastaseks algtähtajaks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut

Kohtu liikmed jätkavad oma ametikohustuste täitmist, kuni nad uutega asendatakse. Ka pärast Rahvaste liikme suurus peavad nad alustatud kohtuasjad lõpule viima. Oma lahkumisavalduse adresseerib kohtu liige kohtu esimehele, kes edastab selle peasekretärile.

Kui viimane on avalduse kätte saanud, loetakse koht vabanenuks. Artikkel 14 Tekkinud vabad kohad täidetakse esimesteks valimisteks kehtestatud korras, kusjuures tuleb järgida sätet, et peasekretär saadab artiklis 5 ettenähtud kutsed laiali ühe kuu jooksul pärast vaba ametikoha tekkimist.

Valimiste päeva määrab Julgeolekunõukogu. Artikkel 15 Kohtu liige, kes on valitud asendama liiget, kelle volituste aeg ei ole veel lõppenud, jääb oma ametikohale kuni asendatava volituste lõppemiseni. Artikkel 16 1. Kohtu liikmed ei või täita mingisuguseid poliitilisi või administratiivseid funktsioone ega tegelda muu kutsetööga. Kahtluse korral lahendab küsimuse kohus. Artikkel 17 1.

Ükski kohtu liige ei või täita esindaja, nõuniku või advokaadi ülesandeid üheski kohtuasjas. Ükski kohtu liige ei või osa võtta ühegi kohtuasja lahendamisest, millest ta varem on osa võtnud ühe poole esindajana, nõunikuna või advokaadina, siseriikliku või rahvusvahelise kohtu või juurdluskomisjoni liikmena või mingil muul viisil.

Artikkel 18 1.

Kohtu liiget ei või ametist kõrvaldada, välja arvatud juhul, kui ta teiste liikmete üksmeelsel arvamusel ei vasta enam esitatud nõuetele. Peasekretärile teatab sellest ametlikult kohtu sekretär. Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks. Artikkel 19 Kohtu liikmetel on kohtunikukohuste täitmisel diplomaatilised privileegid ja immuniteedid. Artikkel 20 Kohtu iga liige on enne ametisse astumist kohustatud kohtu avalikul istungil tegema piduliku avalduse, et ta peab oma ametit erapooletult ja täpselt.

Artikkel 21 1. Kohus valib esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Neid võib tagasi valida. Kohus määrab oma sekretäri ja võib astuda samme teiste vajalike ametiisikute määramiseks. Artikkel 22 1.