Liigu sisu juurde

Uuring näitas, et majanduse kõrgkonjunktuuri ajal jäid perefirmade tulemused laiema aktsionäride ringiga ettevõtete tulemustele alla, kuid pikaajalisemas perspektiivis olid nad võrdlusgrupist kasumlikumad. Aastad läksid, elud muutusid ning Gunnar lahutas oma esimesest abikaasat Kerstist ning abiellus Liiviaga, kes oli äsja oma abikaasast Peetrist lahku läinud. Simonov oli see, kes registreeris näiteks enda nimele hotellitube ning kes pettis välja isikut tõendava dokumendi, mida kasutati hiljem järelmaksulepingute sõlmimisel.

Harvard Business Review avaldatud uuringust selgub, et ühe perekonna kontrolli all olevad suurfirmad on börsil noteeritud korporatsioonidest tihtipeale edukamad. Uuring näitas, et majanduse kõrgkonjunktuuri ajal jäid perefirmade tulemused laiema aktsionäride ringiga ettevõtete tulemustele alla, kuid pikaajalisemas perspektiivis olid nad võrdlusgrupist kasumlikumad. Järeldus on loogiline — perefirmad keskenduvad jätkusuutlikule arengule, mitte lühiajalisele kasumi teenimisele.

Perefirmade juhid investeerivad sageli 10—20 aasta ehk põlvkonna perspektiiviga ning väldivad liigset riski. Otsused koostöös Eesti perefirmad on pigem väikesed või keskmise suurusega. Palju on neid põllumajanduses ja ehituses, aga neid kohtab pea kõigis majanduse valdkondades.

Samal teemal

Asjaosaliste endi hinnangul on selliste organisatsioonide põhitrump vastastikune usaldus. Hea näide niisugusest perefirmast on JK Otsa talu Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, mida juhib Jaan Kiisk koos oma kahe Keskmise suurusega abikaasa liige fotoga, tütre ja väimehega ning mille töödes lööb kaasa ka juba järgmine põlvkond pereliikmeid.

Poeg Jaanus on osaühingu tegevjuht, teine poeg Madis juhatuse liige, tütar Kadi teeb raamatupidamist ja väimees Tarmo on töödejuhataja.

Ka lapselapsed, kellest vanimal ehk vanema tütre Maiu tütrel Mariinil aastaid 15, kujutavad juba endast olulist lüli tootmises — nemad moodustavad suvel «brigaadi» seemnepõldude hooldamiseks. Neli kuni kuus tundi rohimist päevas pole just meelakkumine, aga lapsed teevad seda hea meelega, sest peavad seda oma kohuseks. Kiisk ütleb, et sai harjumuse maatööd teha kaasa oma kodust ning on selle nüüd ka lastele edasi andnud. Isakodust saigi kõik alguse ja sealsamas paikneb nüüd ka uus farmikompleks.

  • Sperma laiendamine
  • Mis on selle suuruse suurus

Palgalisi töötajaid on Perefirmas on igaühel oma kohustused ja otsused sünnivad koostöös. Otsa talul on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Puhkepäevi on mõned pereliikmed saanud «näpuotsaga», nagu ütleb perepea.

Aga keegi pole ka pahandanud, sest eesmärk on kõigil üks. Meil on tavaks investeerida ka tööjõudu — aasta lõpul jagame alati 20 protsenti kasumist töötajaile preemiaks,» räägib ta. Pereliikmed käsi pikal raha ei küsi, vaid mõistavad, et see tuleb välja teenida Keskmise suurusega abikaasa liige fotoga et hea töö eest ei jää ka vääriline tasu saamata.

Kui vahepeal olid raskemad ajad, tuli leppida piskuga ja sellest said kõik ühtmoodi aru. Kuid siingi tulid mängu perefirma eelised — võlausaldajad usaldasid ja andsid aega võla tasumiseks. Selle aasta ettevõtluskonkursil «Uuendaja » tiitli võitnud ja varem töötajasõbralikemaks ettevõtteks nimetatud perefirma AS Estanc toodab Harjumaal Rae vallas Jüril terasmahuteid.

Firma asutati Koos temaga on nüüd nõukogus ka poeg Herty, teine poeg Anti kuulub juhatusse. Kõrvaltpilk vajalik Kuna teised olid parasjagu välislähetuses, rääkis perefirma loost samas firmas tegevjuhi ametit pidav omaniku väimees Vaido Palmik.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Tema sõnul on oluline, et perefirma liikmed jagavad ühiseid väärtusi, mis kindlasti hõlbustab äritegemist. Teisalt on raske eraldada töösuhteid peresuhetest.

Eriti kokku hoitakse rasketel aegadel, kui väline press suureks muutub. Siis pingutavad pereliikmed kindlasti rohkem kui palgatöötajad, sest kõike tehakse endale ja see motiveerib kõvasti.

Keegi ju teisel pahatahtlikult vaipa alt ära tõmbama ei hakka,» märgib Palmik. Et aga firma tasakaalus püsiks, on nõukogusse ja juhtkonda kutsutud ka oma ala paremaid asjatundjaid väljastpoolt pereringi. Tegevjuhi sõnul on selline kõrvaltpilk väga oluline, et firma ei muutuks «suletud konnatiigiks». Eesti ühe suurima kalatööstuse M. Wool edu põhineb samuti suures osas ühe perekonna püüdlustel. Osaühingut juhib Mati Vetevool, tema poeg Meelis on nõukogu eesotsas, kuid sinna kuuluvad ka tütar Moonika ja väimees Indrek Rajangu.

Tütrepoeg Hendrik, kes lõpetab tuleval aastal kõrgkoolis majanduse eriala, on samuti juba tootmise juures tegev.

Language switcher

Tütrepoeg Matthias on alles kümneaastane, kuid temagi viibib suure osa oma vabast ajast vanaisa juures Saue vallas Hüüru külas, kus on Keskmise suurusega abikaasa liige fotoga tootmine kui ka Mati Kalapood. Poiss tegi kord terase tähelepaneku, et kui kalapoe nimesildil viimane täht «u» vastu vahetada, saaks Matu, mis on tema hüüdnimi. Juba lasteaias vastas Matthias küsimusele, kelleks ta saada tahab, et kalafirma direktoriks.

Mati kasupoeg Jüri juhib tootmist Padise vallas Vihterpalu tsehhis ja kasutütar Kadri hoiab samas toodangu kvaliteedil silma peal. Perefirmadest väikeettevõtted pole noortele eriti huvitavad, sest nende marginaalid on väikesed ega tõota suurt sissetulekut.

Perefirmadel pole kiiret - Majandus

Enamasti puudub neil ka rahvusvaheline mõõde, mis noori köidab. Palgatööl võib sama suure kuutasu saada kaheksatunnise tööpäeva eest märksa kergema vaevaga. Paljude Euroopa riikide majanduspoliitika näeb ette pereettevõtluse ja sellega seotud põlvkonnavahetuse toetamist ja seda võiks Kaasi sõnul teha ka Eesti riik.

Praeguse ainsa meetme, milleks on noortaluniku toetus, hindab ta vähetõhusaks. PRIA vahendusel saavad kuni aastased talunike järglased 40 eurot ilma omafinantseeringu kohustuseta. Kuna põllumajanduse osakaal meie riigi tööhõives on aga vaid 2,5 protsenti, ei lahenda see kuigivõrd põlvkondade vahetuse probleemi Eesti ettevõtluses.

Kaasi sõnul teeb muret, et kogu Eesti ettevõtluse teravik on praegu suunatud suure ekspordipotentsiaaliga ettevõte toetamisele, mis enamikus tegutsevad tehnoloogia või IT alal.

  1. Harvard Business Review avaldatud uuringust selgub, et ühe perekonna kontrolli all olevad suurfirmad on börsil noteeritud korporatsioonidest tihtipeale edukamad.
  2. Pensionistaaž | Sotsiaalkindlustusamet
  3. Tema ID-kaardil on sünniajaks märgitud
  4. Avaleht Uudised Obama kabineti liige kutsus Eesti disainereid Wash
  5. Liige 3 sentimeetrit pikk: Foto Peenis laienemine

Need on aga uued valdkonnad, kus vanemat põlvkonda ees ei ole. Samas on nn elustiiliettevõtluse, kus oskused antakse isalt-emalt poegadele-tütardele, toetamine Eestis äärmiselt tagasihoidlik. Need võivad olla ka väga suured ettevõtted, kus tavatöötajad ei pruugi igapäevaselt isegi märgata, et nad Keskmise suurusega abikaasa liige fotoga töötavad. Tüüpilises perefirmas, kus töötab 10—30 inimest, töötavad läbisegi nii ühe pere liikmed kui ka palgatöötajad, võivad suhted vahel ka keeruliseks osutuda.

Ehkki pere jagab enamasti sarnaseid väärtusi, on seal ka kindel võimustruktuur ja rollijaotus, mis võivad perefirmas koduseinte vahelt tööle üle kanduda ja mõjutada ka tööalaseid suhteid. Näiteks võib tütar olla küll linna parim kondiiter, aga perepea on isa. Konflikt võib tekkida ka sellest, et kõik pereliikmed ei pruugi olla huvitatud tööst perefirmas; samas on selle omanikel, kes tavaliselt on vanemad, selles suhtes Umberloikamise moju liikme suurusele ootus.

Selline paine võib olla küllalt koormav. Nii nagu igas perekonnas, võivad ka äris tekkida erimeelsused, sest alati ei lähe kõik libedalt. Erinevad vaatenurgad ettevõtte arengust või kellegi valed otsused võivad sel juhul hakata mõjutama Kuidas folk suurendada liige peresuhteid. Oma magistritöös väikesi perefirmasid uurinud Anniki Kaisel leidis, et pereliikmetest töötajate emotsionaalne seotus firma käekäiguga oli märksa suurem kui palgatöötajail.

Nad olid märksa lojaalsemad ja tunnetasid suuremat toetust oma püüdlustele. Ehkki palgatöötajad võivad olla pereliikmetest isegi võimekamad, on nende seotus firmaga paratamatult väiksem.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kardavad veebimüüki kasutada - Ärileht

Pereliikmed on perefirma eesmärkidest ja ülesannetest reeglina paremini informeeritud kui palgatöötajad ning neil on sellevõrra ka lihtsam oma tööd teha. On päris loomulik, et pereliikmeid usaldatakse rohkem. Sama kehtib tuttavate ja sõprade kohta. Seetõttu pole imestada, et väikefirmade juhid eelistavad tööle võtta inimesi, keda nad juba teavad ja seetõttu ka usaldada saavad.

Usaldus tekitab kindlustunnet, kuid võib pereliikmeile vahel ka koormaks osutuda. Tagasi üles.