Juuni Jääksood on kõik endised turbakaevandamisalad, samuti põllumajanduslikus kasutuses olnud varasemad sooalad, mille majandamine on lõpetatud. Eestis on 15 — 18 ha jääksoid ja turbavälju, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimede kasv ja turba akumulatsioon on peatunud, süsiniku sidumine on asendunud emissiooniga. Laugastel on leidnud elupaiga piilpart , sinikael-part , tuttvart ja ka kajakad. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed. Esimesi märgaladele iseloomulikke loomi võib kohata kohe pärast üleujutuse ja avatud maastiku tekkimist.
Riisa raba Soomaal Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Kuna Eestis on olnud soodsad tingimused soode arenguks, on kujunenud välja väga suur soode mitmekesisus.
Vanimad sood kujunesid Kagu-Eestis saarkõrgustike nõgudes. Ka Soomaal on hinnatud mõne soo vanuseks 10 aastat, näiteks Valgerabas ja Öördi rabas.
Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas aastat tagasi. Järv võib kinni kasvama hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi koostoimel.
Liitu Tartu loodusmaja uudiskirjaga!
Suure produktiivsusega eutroofsetesse järvedesse settib osa toodetavast orgaanilisest ainest järvemudana veekogu põhja.
Tihenedes moodustub järvemudast rohekaspruuni värvusega sete — sapropeel. Kui veetase ei tõuse, jääb vaba vett vähemaks, järv täitub settega. Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil. Esimesel juhul toimub nõgudes pikaajaline veega küllastunud mulla gleistumine.
Sel juhul tekib vettpidav gleihorisont ning soostumine järgib skeemi: madal- siirde- ja kõrgsoo.
Teisel juhul tekib maa soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Siin on tulemuseks mulla leetumisel tekkinud vettpidav horisont — nõrgkivi.
Seda Kuidas saab soo seostatakse Eestis metsapõlengutega. Sel juhul jääb vahele madalsoo arengufaas.
Soode levikuala ulatub lähisarktilistelt aladelt kuni troopikani.
Turvas tekib pindmises aereeritavas osas, madalsool on turbakiht 3—10 cm ja rabadel 40—50 cm paksune. Eestis eristataks 38 turbaliiki. Juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil.
Seega kulub meetrise turbakihi tekkeks umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5—7 m. Kõige tüsedama turbalasundiga raba on Võrumaal Haanja looduspargis Vällamäe sookus lasund ulatub 17 m. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Siia on sisse arvestatud kõik turbaga seotud alad, ükskõik kui paks on turbalasund ja sõltumata sellest, kas seal turbaladestumine jätkub või hoopis degradeerub.
Riisa raba Soomaal Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Kuna Eestis on olnud soodsad tingimused soode arenguks, on kujunenud välja väga suur soode mitmekesisus. Vanimad sood kujunesid Kagu-Eestis saarkõrgustike nõgudes. Ka Soomaal on hinnatud mõne soo vanuseks 10 aastat, näiteks Valgerabas ja Öördi rabas.
Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja- pinna- või tulvaveega. Sellest on tingitud mitmekesine taimestik. Eesti madalsoode seas on U. Valk [2] eristanud järgmisi tüübirühmi: õõtsiksoodluhasoodallikasoodlubjarikkad pärismadalasood ja lubjavaesed pärismadalsood.
Luhasood kujunevad jõgede ja järvede luhtadelkus toimub perioodiline üleujutus. Luhasoodes on Kuidas saab soo pilliroogukonnaosjaluht-salepõis- ja mätastarna ja põõsastest esineb paju.
Vastavaid soid kohtame näiteks nõlvadel või veekogude kaldaaladel. Alliksood on erilised oma taimestiku liigirikkuse poolest, selle loovad hapniku- ja mineraaliderikas vesi, mis imbub läbi mineraalpinnase ja seda katva turbakihi. Alliksoid leidub eelkõige Pandivere ja Sakala kõrgustiku äärealadel ning Saaremaal. Allikat ümbritseb tihe samblarinne sirbikud, harilik skorpionsammalharilik sinihelmikas jt.
Eestis on lubjarikkad pärismadalsood haruldased ja kaitse all, seda eelkõige lääne-mõõkrohu kasvukoha tõttu. Lubjarikkas pärismadalsoos valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsambladrohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalised. Põõsastest esinevad pajud ja porss Lääne-Eestis.
Lubjavaesed pärismadalsood kujunevad välja tasastes halva äravooluga nõgudes, kus põhjavesi on enam-vähem püsivalt kõrge. Moodustub iseloomulik tarna- ja pillirooturvas. Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem hallikat-harilikku-hirss-pudel- ja niitjat tarnasookastikutahtlalehist villpead.
Samblarindes esinevad sirbikut ja säbarikku. Põõsastest kasvab madalkaske ja paju. Puudest on esindajaks sookask.
Siirdesoole on omane madalsoo liigirikas taimestik ja kõrgematel mätastel raba taimestik.
Keskkonnainfopunkt
Siirdesoode puhul räägib U. Valk [2] kahest tüübirühmast: rohu-siirdesood ja päris-siirdesood. Rohu-siirdesoo esineb tasastel halva äravooluga nõgudes.
Sellele tüübile on iseloomulik tarna- pilliroo- ja sfagnumiturvas. Soo reljeef on nõrgalt mätlik.
Sood ja kestliku arengu haridus - Tartu loodusmaja
Rohu-siirdesoode rohurinne on hõredam, seal esinevad näiteks: pudel-niitjas- ja mudatarnalpi jänesvillsoopihljõhvikas. Samblarindes on esindatud turbasamblad ja soovildik. Põõsarindest kasvab paju ja puurindest kohtame sookaske. Turbatüüpidest on valdavad tarna- sfagnumi- ja pillirooturvas. Päris-siirdesoode mättavahedes on madalsootaimed Kuidas saab soo mätastel rabataimed. Palju Kuidas saab soo turbasamblaid.
Põõsastest on esindatud paakspuu ja vaevakask. Puudest kasvab mändsookask ja kohati kidur kuusk. Taimestik on rabas liigivaene ja üheaastaseid taimi siin ei kasva, sest ladestunud turbatüsedus on nii suur, et taime juured ei küündi toitaineterikka veeni. Seega saab raba oma põhilised toitained sademetest.
Navigeerimismenüü
Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 meetrit. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Seda tüüpi rabad on keskosas tasased, põhiliseks tunnusliigiks on raba-jänesvill. Ida-Eestis on rabades vee äravool hea, valdavalt on seal puisrabad, levinum liik on hanevits.
Peale eelnevate sootüüpide leidub läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel luidetevahelistes nõgudes nõmmrabasid. Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad järgnevalt: rabamännikudpuisrabad ja lagerabad. Loomastik[ muuda muuda lähteteksti ] Sisalik Meenikunno raba laudteel Putukaid on madal- ja siirdesoos üle liigi, kõige liigirikkam rühm on mardikalised.
Rabades on umbes liiki mardikalisi, liblikalisi ja kahetiivalisi.
7. Soohirmud soolugudes
Suvel on rabas hulgaliselt kärbselisi : viljakärblanepäriskärblaneKuidas saab soo ja 11 liiki parme. Septembris kohtab rabas palju sääski, näiteks karksääsksääriksääsk. Ämblikest on hiidämblikud — samblarinde suurimad ämblikud on huntämblikud ja madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämbliksiirdesoometsades kangurlaneluhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik.
Ristiämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kõikjal soodes on levinud rohukonnsageli kohtab rabakonna. Peipsi ääres võib kohata ka rohe-kärnkonna. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Nõmmrabades elutseb ka harilik kärnkonn.
Sood Eestis - Eesti sood
Kuivemates sooservades, kraavikallastel võib kohata rohkesti Kuidas saab soorästikuid ning vaskusse. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed. Siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest võib kohata sookurgemudatilderitkiivitajat ja suurkoovitajat. Laugastel on leidnud elupaiga piilpartsinikael-parttuttvart ja ka kajakad. Rabametsades võib näha tutt-tihastmetskiuruväikepistrikut. Lagedatel sooaladel on Kuidas suurendada peenise liikme pikkust, punajalg-tilder ning mustsaba-vigle.
Sa oled siin
Lindude poolt on kõige tihedam asustus juunis ja oktoobris ning novembris, kui toimub hanede ja luikede läbiränne. Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult.
Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased.
Soodel on looduse ökosüsteemis väga mitmeid veega seotud ülesandeid, näiteks pinnaveekogude äravoolurežiimide ühtlustamine, suur veemahutavus ning looduslik isepuhastusvõime. Rabafaasi jõudsid esimesed sood umbes 8 aastat tagasi. Lihtne matemaatika näitab, et tolleaegses kliimas kulus minimaalselt ~1 aastat madalsoo muutumiseks kõrgsooks ehk rabaks.
Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitsepõtrametssigavalgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirtkuivematel rabanõlvadel lisandub leet- ja karihiirt.
Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. Talvel võib kohata ka metsnugistkärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline. Ramsari konventsioonis on välja valitud 12 Eesti Kuidas saab soo Tähtsamad kaitstavad sood on Endla looduskaitsealaNigula looduskaitsealaAlam-Pedja looduskaitseala ja Soomaa rahvuspark.
Esimesena mainis seda Plinius Vanem elas aastatel 23—79 oma teoses " Naturalis historia ". Eestis võeti sood kasutusele Juba Sood on leidnud kasutamist peale kuivendamist põllu- metsamaana ja turbakaevanduse alana. Turvast loetakse tinglikult looduslikult taastuvaks maavaraks. Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis.