Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle mm aastas, Cherrapunji külas Assamis üle 12 mm aastas. Paratamatud on andmete nappusest tulenevad piirangud, sealhulgas statistilise andmetöötluse osas. See suurendaks ühiskonna seisundi analüüsiks ja sotsiaalseks juhtimiseks kättesaadava informatsiooni üldhulka ning arvatavasti vähendaks dubleerimist andmete muretsemisel. Käesolev uurimus teostati paralleelselt kahe teise sama üldsihiga uurimusega, millest ühes koguti andmeid sotsiaalse informatsiooni kasutamise praktikast Euroopa riikide parlamentides1 ja teine oli pühendatud sotsiaalse informatsiooni kaudu seadusloome täiustamise ning laiemalt seadusloome edendamise õigussotsioloogiliste lähtekohtade üldistamisele selleteemalises teoreetilises kirjanduses.
Arvamus Põnev on lugeda sõnade vahelt ja lausete tagant. Eriti praegu, kui kujundlikult öeldes president ei plaksuta riigikogu esimehe kõne järel ja riigikogu esimees jätab käed lauale pärast presidendi kõnet.
EKRE ühe juhtpoliitiku Henn Põlluaasa tekst, mida ta luges riigikogu uue tööaasta avaistungil küll parlamendi spiikri staatuses, oli lihtne ja selge.
Nimi[ muuda muuda lähteteksti ] Nimi "India" tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš. Selles allikas on sanskriti सिन्धु SindhuInduse jõe ajalooline nimi.
Tegemist on demokraatliku ühiskondliku protsessiga, millega tuleb kõigil mõistusepäraselt leppida. Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president Euroopa Liit peab olema ja jääma suveräänsete riikide liiduks. Siin pole vaja tõlgendada Kuidas maarata parlamendiliikme paksus mõistatada, mida kõneleja ühe või teise lausega mõtles.
- Mis fryer
- India – Vikipeedia
- В обе стороны по рельсам ездили вагончики наподобие городского трамвая, повсюду сновали пешеходы всякого облика и размера, кое-кто разъезжал на устройствах, напоминавших велосипеды с одним или парой колес, иногда попадалась группа созданий на страусозавре.
Arutelu, kas riigikogu esimehena peaks ta tõusma erakondadest kõrgemale ja sealt mõtestama parlamentaarsust õigusriigis koos parlamendi tähendusega Eestis või ajama selleltki toolilt koduerakonna asja, on vaidlus poliitikafriikidele. See on nagu Euroopa Liidu lippude väljaviimisega Toompea lossi valgest saalist — Keskerakond ja Isamaa kutsusid EKRE koalitsiooni, valisid Põlluaasa parlamendi spiikriks ja riigikogu kantselei sai korralduse euroliidu lipud silma alt lattu tõsta.
Siin pole mingit varjatud märki.
Kõik on lihtne ja selge. President Kersti Kaljulaid pakkus riigikogu sügishooaja avakõnes, kus ei leia nimeliselt ühtegi erakonda ega poliitikut, palju rohkem mõistatusi. Oli ka otse ütlemisi, pika vaatega ja tegelikult juba kätte jõudnud probleemide sõnastamist.
Põlevkivienergeetika ja rohelised alternatiivid. Veidi pehkinud e-riik ja ligipääs uutele identimismudelitele. Uue kokkuleppe vajadus riigi ja kodanike vahel, kuidas riik kogub ja kasutab kodanike andmeid.
Kihistuv ühtluskool, kus lapsevanemate rahakoti paksus määrab õpilaste konkurentsivõimet. Haldusreform ja omavalitsuste rahastamine. Vananev rahvastik ja ülikoolide rahapuudus.
Kõik need on päris murekohad. Aga nii koalitsioon, opositsioon kui ka valitsuse loožis istunud ministrid ootasid, kes ärevuse või närvilisusega, mida ja kuidas ütleb president Kaljulaid praeguse sisepoliitilise aja kohta.
Ta jõudis sinna läbi mõtte, et ühiskonnaõpetuse tunnis peaksid lapsed saama senisest parema ettevalmistuse ka demokraatia mõistmiseks: "Paranema peavad noorte teadmised sellest, miks õigusriik on tähtis, miks ei saa alati otsustada vaid enamuse huvist lähtuvalt, mida üldse tähendavad universaalsed inimõigused, miks on oluline meedia- ja sõnavabadus.
Et siis mõne aja pärast veel otsekohesem olla.
Aga tõeliselt selgubki just neil ajaloohetkedel, mis on pigem keerulised, milline siis on meie Eesti tegelikult. Ja mitte ainult seda, vaid ta sõnastas valikud, küll otsesõnu näpuga näitamata, aga kes kuulsid või lugesid, said aru.
- Millised on meeste liikmete suurused fotoga
- SOTSIAALSE INFORMATSIOONI KASUTAMINE SEADUSLOOMES
- А я как раз нашла ту девочку в Альтернативном Домене.
Milline on Eesti valik olla tegelikult? Vabadust armastav või pelgav? Jõudu või väärtusi austav?
Toomas Sildam: presidendi kood
Nutikaid uusi lahendusi otsiv või vanadest kulukalt kinni hoidev? Uudishimulik maailma põnevate võimaluste suhtes või umbusklikult endasse sulguv? Kuid pöördumine riigikogu liikmete poole, et nad on oma otsustes vabad, aga siiski mitte täiesti, sest põhiseaduse järgi peavad nad lähtuma Kuidas maarata parlamendiliikme paksus kõigi inimeste, mitte vaid oma valija ootustest, ning et nad on õigusriigi hoidjad, kes ei saa selle vastutuse eest põgeneda fraktsiooni seisukoha taha — need on riigipealt õiged, aga deklaratiivsed sõnad.
Ilma igasuguse künismita: koalitsiooni kuuluvate erakondade parlamendifraktsioonide üksmeel hääletustel tagab koalitsiooni ja seega valitsuse kestmise, parlamendiliikme isiklik arvamus on oluline, aga mitte siis, kui küsimuse all on valitsuse püsimine või langemine.
Meenutades ka Kersti Kaljulaidi valimist presidendiks sügisel toonagi oleksid Reformi- ja Keskerakonna mitmed liikmed jätnud talle salajasel hääletusel toetushääle andmata, aga nende fraktsioonid otsustasid, et nii on kõige mõistlikum peatada piinlikuks veninud presidendi valimiskarussell. Eestis on valitsusliidu parlamendipoliitikud lahkunud koalitsioonist akna alla fraktsioonitutena istuma, nagu viimati tegi Raimond Kaljulaid Keskerakonnast, või hääletanud vastu koalitsiooni tahet, nagu viimati Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.
Aga midagi nii dramaatilist, mida võiks võrrelda Brexiti tormis kõikuvas Briti parlamendis toimunud teisele poole astumisega, pole Eesti riigikogus juhtunud. Ent president Kaljulaidilt kõlas kaks mõtet, millele saab anda päevapoliitika konkreetsetes küsimustes poole valimise tõlgenduse.
Esiteks toetas ta Reformierakonna algatust, et riigikogu teeks valitsusele ettepaneku alustada Eesti lasteaedade ja koolide muutmist ühtseks ja eestikeelseks. Just nii saab selgitada presidendi tunnustust Kohtla-Järve ja varsti ka Jõhvi gümnaasiumidele, "kes on julgelt otsustanud hüpata tundmatusse vette, julgustades õppima ainult eesti keeles".
Koalitsioon — Keskerakond, EKRE ja Isamaa — hoidub esialgu vette hüppamisest, kuigi vesi pole tundmatu ja põhi teadmata, sest kahe paralleelse koolisüsteemi probleemid on üle veerand sajandi teada ja tuntud.
Reformierakonna algatust nad toetada ei taha, seetõttu esitasid kiirelt enda eelnõu, mis keskendub eesti keele õpetamisele, mitte Kuidas maarata parlamendiliikme paksus koolile Eestis. Ja teiseks Isamaa peamine valimislubadus muuta pensioni II sammas vabatahtlikuks, mida oponendid nimetavad ka selle lammutamiseks, aga mis on muutumas praeguse koalitsiooni ametlikuks poliitikaks.
Arvamus Põnev on lugeda sõnade vahelt ja lausete tagant. Eriti praegu, kui kujundlikult öeldes president ei plaksuta riigikogu esimehe kõne järel ja riigikogu esimees jätab käed lauale pärast presidendi kõnet.
Kas president saanuks puhkenud ühiskondlikust debatist mööda vaadata? Igatahes ta ei teinud seda, kui lugeda sõnade vahelt ja lausete tagant: "Kas Eesti inimene saab ka edaspidi uskuda oma riigi põhiseadust ja seadustega antud lubadusi, isegi väga pikaajalisi? Mina usun, et saab.
Eesmärkideks oli: 1. Selgitada olukorda, see on praegust praktikat sotsiaalse informatsiooni kasutamisel seaduste väljatöötamisel, nagu seda näevad seadusloomes osalejad. Leida teid, kuidas seaduste koostajaid ja vastuvõtjaid seadusloome edendamise sihiga sellise informatsiooniga paremini varustada ja neid sotsiaalse informatsiooni efektiivsemaks kasutamiseks ette valmistada.
Te saate luua lootust, te saate luua kindlustunnet, aga ka küünilisust ja veendumust, et igaüks, ka siin saalis, seisab vaid iseenda või kitsa ringi huvide eest. Huvitav, kui küsiks presidendilt või tema meeskonnalt, kas riigipea parlamendikõne selline lugemine annab õige tulemuse, mida nad vastaksid.
Ilma igasuguse etteheiteta, aga võibolla kuuleksime Kadriorust umbes nii, et tore, kui tekstis jagub nuputamist ja tõlgendamist lugemisoskusega inimestele. See oleks märk, et lugeja on leidnud õige teeotsa.
Naljatades saab öelda, et võib minna ka teistpidi, kui palutakse pöörata tähelepanu presidendi kõne sellele lõigule: "Aga meil on ka enesekindel rumaluse paraad. See uhke ebakompetentsus ja üleolev suhtumine süvenemisse, teadusesse, haritusse — ka see on niidiots, mis näitab meile probleemi, murekohta, aga me saame selle edukalt sikutades pöörata kultuurieduks, keeleuuenduseks, teadusuuenduseks, poliitikauuenduseks. Toimetaja: Marko Tooming.